{"id":5,"date":"2024-04-03T23:08:25","date_gmt":"2024-04-03T20:08:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/neerud\/"},"modified":"2024-04-08T10:04:48","modified_gmt":"2024-04-08T07:04:48","slug":"neerud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/neerud\/","title":{"rendered":"Neerud"},"content":{"rendered":"<p>Neerud (<em style=\"line-height: 1.6em;\">renis<\/em>)<em style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0<\/em>on kompaktsed paarilised organid ja nende peamine \u00fclesanne on uriini produktsioon. Pealt on neerud kaetud \u00f5hukese kiudsidekoelise kapsliga. Neerus eristatakse perifeerselt paiknevat tumepruuni v\u00e4rvi koort (<em style=\"line-height: 1.6em;\">cortex renis<\/em>) ja tsentraalselt paiknevat helepruunikat s\u00e4si (<em style=\"line-height: 1.6em;\">medulla renis<\/em>). Koor moodustab neeruparenh\u00fc\u00fcmi v\u00e4limise kihi ja samuti neerusambaid <em style=\"line-height: 1.6em;\">(columnae renales), <\/em>mis j\u00e4\u00e4vad s\u00e4siosa \u00fcksuste \u2013 p\u00fcramiidide <em style=\"line-height: 1.6em;\">(pyramides renales)<\/em> vahele. S\u00e4si moodustub mitmest p\u00fcramiidist, nendest tungivad kooreosasse s\u00e4sikiired (<em style=\"line-height: 1.6em;\">stria medullares<\/em>). Iga p\u00fcramiid koos tema kohal oleva kooreosaga moodustab neerusagara <em style=\"line-height: 1.6em;\">(lobus renalis).<\/em> Kooresagarikud <em style=\"line-height: 1.6em;\">(lobuli corticales)<\/em> moodustuvad s\u00e4sikiirtest koos neid \u00fcmbritseva kooreosaga. Koores paiknevad neerukehakesed ja v\u00e4\u00e4ntuubulid, s\u00e4sis paiknevad sirgtuubulid ja kogumistorukesed.<\/p>\n\n\n\n<p>Neerude p\u00f5hi\u00fchikuks on <strong>nefron <\/strong>(<em>nephronum<\/em>), mille moodustavad kaks p\u00f5hikomponenti: 1) glomeerul e p\u00e4smake; 2) kortikaalne ja medullaarne tuubulite s\u00fcsteem. Nefroneid on neerus ligikaudu 1 mljn, kogupikkus ligikaudu 100 km.<\/p>\n\n\n\n<p>Nefroni osad:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Glomeerul teda \u00fcmbritseva kihnuga<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">Tuubulite s\u00fcsteem \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/span><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">proksimaalne v\u00e4\u00e4ntuubul<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">proksimaalne sirgtuubul<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">\u00fclejuhteosa (Henle lingu kitsas segment)<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">distaalne sirgtuubul<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">distaalne v\u00e4\u00e4ntuubul<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\" data-mce-mark=\"1\">nefroni distaaltuubulitele j\u00e4rgnevad kogumistorukesed ja kogumisjuhad<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Nefronite erinevaid osasid eristatakse epiteelirakkude hulga, kuju ja suuruse j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">J\u00e4ta meelde!\u00a0\nNeerud on paarilised kompaktsed organid. Eristatakse koore ja s\u00e4si piirkonda.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neerud (renis)\u00a0on kompaktsed paarilised organid ja nende peamine \u00fclesanne on uriini produktsioon. Pealt on neerud kaetud \u00f5hukese kiudsidekoelise kapsliga. Neerus eristatakse perifeerselt paiknevat tumepruuni v\u00e4rvi koort (cortex renis) ja tsentraalselt paiknevat helepruunikat s\u00e4si (medulla renis). Koor moodustab neeruparenh\u00fc\u00fcmi v\u00e4limise kihi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":69,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/69"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}