{"id":4,"date":"2024-04-03T23:08:25","date_gmt":"2024-04-03T20:08:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/seedesusteem\/"},"modified":"2024-04-03T23:08:29","modified_gmt":"2024-04-03T20:08:29","slug":"seedesusteem","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/seedesusteem\/","title":{"rendered":"Eritusorganid"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: left\" align=\"center\">Eritusorganite (<em style=\"line-height: 1.6em\">organa urinaria<\/em>)<em style=\"line-height: 1.6em\">\u00a0<\/em>hulka kuuluvad neerud, kusepois ja kusejuha. Eritusorganite \u00fclesandeks on produtseerida neerudes uriini ja seda seej\u00e4rel v\u00e4ljutada.\u00a0 Uriini produktsioon on valikuline ainete eemaldamine vereplasmast j\u00e4rgneva vee, ioonide, soolade, suhkrute, madalamolekulaarsete valkude reabsorptsiooniga. Inimese organismis t\u00e4idavad neerud erinevaid \u00fclesandeid ja on seet\u00f5ttu keeruka ehitusega. Neerud osalevad organismi vedeliku ja elektrol\u00fc\u00fctide ning happe-aluse tasakaalu hoidmisel, neil on ka endokriinne funktsioon, sest nad toodavad er\u00fctropoetiini ja rennini. Kusep\u00f5is ja kusejuha on suhteliselt lihtsama ehitusega organid, millised koosnevad kolmest kestast \u2013 <strong style=\"line-height: 1.6em\">limaskestast<\/strong>, <strong style=\"line-height: 1.6em\">lihaskestast<\/strong> ja <strong style=\"line-height: 1.6em\">adventitsiaalkestast <\/strong>(<strong style=\"line-height: 1.6em\">serooskestast<\/strong>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eritusorganite (organa urinaria)\u00a0hulka kuuluvad neerud, kusepois ja kusejuha. Eritusorganite \u00fclesandeks on produtseerida neerudes uriini ja seda seej\u00e4rel v\u00e4ljutada.\u00a0 Uriini produktsioon on valikuline ainete eemaldamine vereplasmast j\u00e4rgneva vee, ioonide, soolade, suhkrute, madalamolekulaarsete valkude reabsorptsiooniga. Inimese organismis t\u00e4idavad neerud erinevaid \u00fclesandeid ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":10,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/10"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":55,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/55"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/histoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}