{"id":2,"date":"2024-09-19T12:06:50","date_gmt":"2024-09-19T12:06:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/?page_id=2"},"modified":"2025-11-13T15:23:21","modified_gmt":"2025-11-13T13:23:21","slug":"demoleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/","title":{"rendered":"Projektist"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

Projektist<\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

Baltisaksa kultuur on olemuslik, kuid h\u00e4stiunustatud ja tihti mahavaikitud, ajuti isegi taunitud osa Eesti kultuurist. Baltisakslaste tunnistamine Eesti kultuuri osana on h\u00e4davajalik selle m\u00f5istmiseks ja tervikpildi t\u00e4psemaks tajumiseks. Tavaettekujutuse j\u00e4rgi lahkusid baltisakslased 1939 Eestist ja L\u00e4tist ning sellega nende ajalugu l\u00f5ppes. Kas see oli aga nii? Kaugeltki mitte.\u00a0<\/p>\n\n\n\n


Projekt \u201cBaltisaksa elluj\u00e4\u00e4miskunstid \u2013 baltisakslaste lapsep\u00f5lvekogemused ja kodumaa (taas)loomine\u201d <\/strong>(01.01.2025\u221231.12.2027, KUM-TA58) keskendub sellele, kuidas tulid aastatel 1939-1941 Eestist (j\u00e4rel)\u00fcmberasumise k\u00e4igus lahkunud isikud toime 20. sajandi p\u00f6\u00f6rdelistes s\u00fcndmustes ning kuidas taasloodi enda jaoks kodumaad \u2013 milline oli nende Heimat Revisited<\/em><\/strong>. Uuritakse, milline oli (j\u00e4rel)\u00fcmberasunute lapsep\u00f5lvekogemus, kas ja kuidas see aitas toime tulla kodumaakaotuse ja uuel kodumaal kohanemisega. Fookuses on ka see, mil viisil suhestuti endise kodumaaga, hoiti selle m\u00e4lestust ja taasloodi kodumaakogemust erinevate praktikatega ning \u00fcritati anda kodumaatunnet edasi j\u00e4rgmistele p\u00f5lvkondadele. Projekti raames t\u00f6\u00f6tatakse nii tr\u00fcki- kui arhiiviallikatega ning tehakse intervjuusid lapsena \u00fcmberasunute ja\/v\u00f5i nende t\u00e4iskasvanud j\u00e4reltulijatega. Ootame m\u00e4lestusi ka neilt, kes hoidsid v\u00f5i leidsid baltisakslastega kontakti p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da. Seni s\u00fcsteemselt uurimata teemasse s\u00fcvendes t\u00f5mmatakse v\u00f5rdlusjooni ka v\u00e4liseestlastega \u2013 otsides vastust k\u00fcsimusele: mis sai p\u00e4rast \u00fchise kodumaa kaotust? Ja milline on selle seos meiega siin ja praegu?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Baltisaksa uuringute keskus<\/h2>\n\n\n\n

Projekti koordineerib Tartu \u00dclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi germanistika osakonna<\/a> juurde loodud Baltisaksa uuringute keskus. Keskus on kutsutud ellu uurimaks ja tutvustamaks baltisaksa kultuuri, keelt ja ajalugu \u2013 vahel h\u00e4sti \u00e4ra unustatud, kuid Eestis, L\u00e4tis ja Saksamaal siiski moel v\u00f5i teisel tuttavat ja omast. Baltisaksa keskust juhib Reet Bender, koordinaator on Kadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

P\u00e4ises kasutatud Oswald Hartge lauam\u00e4ngu \u201cRund um Estland\u201d detaile<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Projektist Baltisaksa kultuur on olemuslik, kuid h\u00e4stiunustatud ja tihti mahavaikitud, ajuti isegi taunitud osa Eesti kultuurist. Baltisakslaste tunnistamine Eesti kultuuri osana on h\u00e4davajalik selle m\u00f5istmiseks ja tervikpildi t\u00e4psemaks tajumiseks. Tavaettekujutuse j\u00e4rgi lahkusid baltisakslased 1939 Eestist ja L\u00e4tist ning sellega nende …<\/p>\n","protected":false},"author":99,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/users\/99"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":574,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions\/574"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/heimatrevisited\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}