{"id":9,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-anatoomia\/"},"modified":"2024-04-10T16:50:43","modified_gmt":"2024-04-10T13:50:43","slug":"hammaste-anatoomia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-anatoomia\/","title":{"rendered":"1. Hamba anatoomia"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\"><strong>Autor:\u00a0 Riina Runnel<\/strong><\/p>\n<p>Hammas jaotub kaheks olulisemaks osaks: hambakrooniks ja juur(t)eks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"314\" height=\"214\" class=\"alignnone wp-image-82\" style=\"float: right;margin-left: 20px;margin-right: 20px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat1.png\" title=\"anat1.png\" alt=\"anat1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat1.png 314w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat1-300x204.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 314px) 100vw, 314px\"><\/p>\n<p><strong>Hambakroon<\/strong> <em>(corona dentis) <\/em>on hamba osa mis on n\u00e4htav suu\u00f5\u00f5nes. Hambakroonil on 5 pinda; esihammastel 4 pinda ja l\u00f5ikeserv. Eristatakse anatoomilist (emailiga kaetud osa) ja kliinilist (suus n\u00e4ha olevat) hambakrooni.<\/p>\n<p><strong>Juurega<\/strong> <em>(radix dentis) <\/em>kinnitub hammas alveolaarluusse.<\/p>\n<p>Krooni ja juurte \u00fchinemiskoht on <strong>hambakael<\/strong> <em>(cervix dentis) <\/em>\u2013 piirkond, kus hambakroon (krooni \u00fcmbritsev emailikude) ja juur (juure pinda kattev tsement) \u00fchinevad. Kliinilises ravit\u00f6\u00f6s kasutatakse seet\u00f5ttu sageli m\u00f5istet <strong>emaili-tsemendi piir<\/strong>. Normaalselt on see ala kaetud igemega.<\/p>\n<p><strong>Pulbi\u00f5\u00f5s <\/strong>ehk<strong> hamba\u00f5\u00f5s\u00a0<\/strong><em>(cavitas dentis) <\/em>on \u00f5\u00f5nsus hambas, milles paikneb <strong>pulp<\/strong> ehk <strong>s\u00e4si <\/strong><em>(pulpa dentis)<\/em>.<\/p>\n<p>Pulbi\u00f5\u00f5s jaguneb <strong>hambakrooni\u00f5\u00f5neks<\/strong> <em>(cavitas coronae)<\/em><em>,<\/em> milles paikneb kroonipulp ja mis on eriti ruumikas molaaridel ning hamba juur(t)es paiknevaks pulbiruumiks, mis kannab nimetust<strong> juurekanal <\/strong><em>(canalis radicis dentis)<\/em>.<\/p>\n<p><strong>Pulp<\/strong> ehk <strong>hambas\u00e4si<\/strong> <em>(pulpa dentis) <\/em>moodustub sidekoest, mis sisaldab n\u00e4rvikiude ja veresooni.<\/p>\n<p><strong>Juuretipp<\/strong> on juure l\u00f5pposa, mis l\u00f5ppeb v\u00e4ikese avausega \u2013 hamba <strong>tipumulguna<\/strong> <em>(foramen apicis dentis)<\/em>, mille kaudu sisenevad veresooned ja n\u00e4rvid juurekanali kaudu hambasse (vaata l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/4-hammaste-juurte-ja-juurekanalite-anatoomia\">peat\u00fckk \u201cHammaste juurte ja juurekanalite anatoomia\u201d<\/a>).<\/p>\n<p>Enne juurekanali l\u00f5ppemist tipumulguna on juurekanalis ahenenud osa \u2013 <strong>kitsus<\/strong> <em>(isthmus<\/em>), mis j\u00e4\u00e4b juure tipmisesse ossa.<\/p>\n<p><strong>Periodont<\/strong> <em>(periodontium) <\/em>(kasutatakse ka nimetust parodont) on hammast toetavate kudede s\u00fcsteem, millesse kuuluvad ige, luu\u00fcmbris, periodontaalkiud ning alveolaarluu (vaata l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/parodont\">peat\u00fckk \u201cParodont\u201d<\/a>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autor:\u00a0 Riina Runnel Hammas jaotub kaheks olulisemaks osaks: hambakrooniks ja juur(t)eks. Hambakroon (corona dentis) on hamba osa mis on n\u00e4htav suu\u00f5\u00f5nes. Hambakroonil on 5 pinda; esihammastel 4 pinda ja l\u00f5ikeserv. Eristatakse anatoomilist (emailiga kaetud osa) ja kliinilist (suus n\u00e4ha olevat) &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":387,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/387"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}