{"id":67,"date":"2024-04-04T00:17:33","date_gmt":"2024-04-03T21:17:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-juurte-asetus-loualuus-ja-seos-teiste-anatoomiliste\/"},"modified":"2024-04-11T10:27:13","modified_gmt":"2024-04-11T07:27:13","slug":"hammaste-juurte-asetus-loualuus-ja-seos-teiste-anatoomiliste","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-juurte-asetus-loualuus-ja-seos-teiste-anatoomiliste\/","title":{"rendered":"Hammaste juurte asetuse seos teiste anatoomiliste struktuuridega n\u00e4okoljus"},"content":{"rendered":"<p>Hambad ja l\u00f5ualuud on oluline osa n\u00e4okoljust ning nad <strong>m\u00f5jutavad k\u00fclgnevaid struktuure ja vastupidi<\/strong>. Klinitsisti jaoks on v\u00e4ga oluline teada <strong>hammaste asetust teiste anatoomiliste struktuuride suhtes<\/strong>, et avastada \u00f5igeaegselt erinevaid anomaaliaid ja tekkinud patoloogilisi olukordi. Hammastega k\u00fclgnevaid struktuure on palju, kuid allpool on kirjeldatud neist kahte olulisimat.<\/p>\n<h2>P\u00f5skkoobas <em>(sinus maxillaris<\/em>)<\/h2>\n<p>P\u00f5skkoobas on p\u00fcramiidja kujuga \u00f5\u00f5nsus \u00fclal\u00f5ualuus, mille p\u00f5himik paikneb \u00fclal\u00f5ua alveolaarj\u00e4tke kohal ning katab \u00fclal\u00f5ua molaaride juuretippe.<\/p>\n<p>K\u00f5ige otsesemas kontaktis p\u00f5skkoopa p\u00f5hjaga on <strong>\u00fclal\u00f5ua esimeste je teiste molaaride juuretipud<\/strong>, mille alveoolid ehk hambasombud on p\u00f5skkoopa\u00f5\u00f5nest eraldatud vaid v\u00e4ga <strong>\u00f5hukese luukihiga<\/strong>. Tihti katab p\u00f5skkoopa\u00f5\u00f5s ka \u00fclal\u00f5ua premolaaride juuretippe v\u00f5i on sopistunud pisut hambajuurte vahele moodustades k\u00e4\u00e4nulisi sopikesi.<\/p>\n<p><strong>Hambaid eraldab patoloogiliste olukordade puudumisel alati p\u00f5skkoopast v\u00e4ga \u00f5hukene luukiht<\/strong>, seda\u00a0 hoolimata p\u00f5skkoopa p\u00f5hja ebaregulaarsustest v\u00f5i \u00fclal\u00f5ua hammaste alveoolide ulatumisest p\u00f5skkoopa\u00f5\u00f5nde. P\u00f5skkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja p\u00f5skkoopa\u00f5\u00f5ne vahel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"367\" class=\"alignnone wp-image-191 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"3-dimensionaalne r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te on tehtud 10-aastase naispatsiendi \u00fclal\u00f5ua piirkonnast. Vastava piirkonna koronaalsel l\u00e4bil\u00f5ikel on n\u00e4ha terved p\u00f5skkoopad ning formeerumata juuretippudega \u00fclal\u00f5ua teised molaarid. Tasub t\u00e4hele panna, kui \u00f5huke eralduskiht paikneb p\u00f5skkoopa ja hamba juuretippude vahel.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/8b.png\" alt=\"3-dimensionaalne r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te on tehtud 10-aastase naispatsiendi \u00fclal\u00f5ua piirkonnast. Vastava piirkonna koronaalsel l\u00e4bil\u00f5ikel on n\u00e4ha terved p\u00f5skkoopad ning formeerumata juuretippudega \u00fclal\u00f5ua teised molaarid. Tasub t\u00e4hele panna, kui \u00f5huke eralduskiht paikneb p\u00f5skkoopa ja hamba juuretippude vahel.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/8b.png 700w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/8b-300x157.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\"><\/p>\n<h2>Alumine alveolaarn\u00e4rv <em>(n. alveolaris inferior)<\/em><\/h2>\n<p>Hammaste juureravi, juuretipu- ehk periapikaalkirurgia, hammaste eemaldamise ja implantaatide paigaldamise puhul on oluline teada alumise alveolaarn\u00e4rvi <em>(n. alveolaris inferior) <\/em>ja alal\u00f5uakanali <em>(canalis mandibulae)<\/em> asukohta ning\u00a0 l\u00f5uatsiava <em>(foramen mentale)<\/em>\u00a0 paiknemist hammaste suhtes. Alumise alveolaarn\u00e4rvi ja tema harude vigastusi v\u00f5ib h\u00f5lpsasti tekkida hoolimatul protseduuride l\u00e4biviimisel ning tulemuseks on n\u00e4rviharude tuimus v\u00f5i hootised kuni pidevad valud vastavas innervatsioonipiirkonnas vigastuskohast perifeersemal.<\/p>\n<p>Alumine alveolaarn\u00e4rv\u00a0 l\u00e4bib alal\u00f5ualuu ning hammaste juuretipud paiknevad vahel n\u00e4rvile v\u00e4ga l\u00e4hedal. Keskmine vertikaalne kaugus alal\u00f5uakanalist hammaste juuretippudeni on teisel alumisel premolaaril 2.5 \u2013\u00a0 3.5 mm, esimesel alal\u00f5ua molaaril 4.0 \u2013 4.5 mm, alal\u00f5ua teisel molaaril 2.2 \u2013 2.7 mm ning alal\u00f5ua kolmandal molaaril 1.7 \u2013 2.2 mm.<\/p>\n<p><em>Foramen mentale<\/em>\u00a0 asukoht alal\u00f5ua premolaarida ja esimese molaari suhtes horisontaalselt v\u00f5ib olla j\u00e4rgmine:<\/p>\n<ul>\n<li>33% juhtudest alal\u00f5ua esimese ja teise premolaari vahel;<\/li>\n<li>11% juhtudest alal\u00f5ua teise premolaari joonel;<\/li>\n<li>56% juhtudest alal\u00f5ua teisest premolaarist distaalsemal.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em>Foramen mentale<\/em>\u00a0 asukoht alal\u00f5ua hammaste suhtes vertikaalselt v\u00f5ib olla j\u00e4rgmine:<\/p>\n<ul>\n<li>22% juhtudest apeksist koronaalsemal;<\/li>\n<li>15% juhtudest apeksi l\u00e4hedal;<\/li>\n<li>63% juhtudest apeksist kaugemal.<\/li>\n<\/ul>\n<div>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong>\u00a017-aastase naispatsiendi ortopantomogramm r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel (OPTG) on n\u00e4ha alal\u00f5ua n\u00e4rvikanalite asetus alumiste hammaste suhtes.\u00a0Proovi r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel \u00fcles leida p\u00f5skoopad, alal\u00f5ua liigesed ja alal\u00f5ua n\u00e4rvikanal. Mitu j\u00e4\u00e4vhammast on sellel patsiendil?\u00a0 Mis on normaalne j\u00e4\u00e4vhammaste arv t\u00e4iskasvanul?<br>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"616\" height=\"325\" class=\"alignnone wp-image-192\" title=\"9a.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/9a.png\" alt=\"9a.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/9a.png 616w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/9a-300x158.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 616px) 100vw, 616px\"><\/h6>\n<h6 class=\"p1\"><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"9b.png\" data-content=\"\">9b.png<\/a><\/h6>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hambad ja l\u00f5ualuud on oluline osa n\u00e4okoljust ning nad m\u00f5jutavad k\u00fclgnevaid struktuure ja vastupidi. Klinitsisti jaoks on v\u00e4ga oluline teada hammaste asetust teiste anatoomiliste struktuuride suhtes, et avastada \u00f5igeaegselt erinevaid anomaaliaid ja tekkinud patoloogilisi olukordi. Hammastega k\u00fclgnevaid struktuure on palju, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-67","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":535,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions\/535"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}