{"id":65,"date":"2024-04-04T00:17:33","date_gmt":"2024-04-03T21:17:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloua-teine-molaar-d37\/"},"modified":"2024-04-04T00:18:18","modified_gmt":"2024-04-03T21:18:18","slug":"alaloua-teine-molaar-d37","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloua-teine-molaar-d37\/","title":{"rendered":"Alal\u00f5ua teine molaar"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/d37.png?itok=VkPdJR-I\" title=\"Hammas 37 (D37) erinevad vaated.\" width=\"470\" height=\"684\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210777%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">L\u00f5ikub suhu 11.-13. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juurte areng l\u00f5peb 14.-15. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 19,8 mm<\/li>\n<\/ul>\n<p>Anatoomiliselt on alal\u00f5ua teine molaar <strong>v\u00e4ga sarnane alal\u00f5ua esimesele molaarile,<\/strong> kuid krooni kuju on v\u00e4iksem ja s\u00fcmmeetrilisem. Krooni ja juurte proportsioonid on sarnased alal\u00f5ua esimese molaariga. Krooni kuju v\u00f5ib l\u00e4bil\u00f5ikes olla pisut kolmnurksem. Juured on pisut sirgemad ja v\u00e4hem divergeerunud hamba tsentrist. Juured v\u00f5ivad olla l\u00fchemad, kuid see pole reegel. Hambal on<strong> juuri tavaliselt kaks<\/strong> \u2013 <strong>mesiaalne (M)<\/strong> ja <strong>distaalne (D)<\/strong>, kuid nad v\u00f5ivad m\u00f5nikord olla ka kokku sulandunud \u00fcheks juureks.<\/p>\n<p>Juurekanalite kurvatuurid:\u00a0\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li>mesiaalne juur \u2013 distaalsele &gt; sirge<\/li>\n<li>distaalne juur \u2013 sirge &gt; distaalsele &gt; mesiaalsele &gt; bukaalsele<\/li>\n<li>\u00fcksik juur \u2013 sirge &gt; distaalsele &gt; bajonett &gt; lingvaalsele<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pulbisarved on suhteliselt prominentsed mesiaalselt ning pulbikamber on kolmnurkne v\u00f5i trapetsikujuline vastavalt hamba krooni v\u00e4liskujule.<\/p>\n<p><strong>Distaalne (D)\u00a0juur<\/strong>\u00a0on suure ovaalse diameetriga ning v\u00f5ib olla <strong>mesiaalsest juurest l\u00fchem<\/strong>. Juur on suurem bukolingvaalselt kui mesiodistaalselt. Selles paikneb <strong>sageli \u00fcks lai juurekanal<\/strong>. Esineb ka juurekanali hargnemisi tipuosas ning kahe eraldi algava juurekanali \u00fchinemisi juure tipuosas. Juurekanal konvergeerub m\u00f5ned millimeetrid enne tippu, kuid v\u00f5ib esineda ka tugev kanali kitsenemine juba 3-4mm enne tipuosa.<\/p>\n<p><strong>Mesiaalses (M) juures<\/strong> paikneb<strong> tavaliselt 2 \u00a0juurekanalit<\/strong>, kuid sageli v\u00f5ib esineda ka \u00fcks lindikujulise valendikuga juurekanal. L\u00e4bil\u00f5ikelt on juur neerukujuline v\u00f5i 8-kujuline. Juur v\u00f5ib olla <strong>m\u00f5\u00f5duka kuni tugeva kurvatuuriga distaalsemale<\/strong>. Juurekanalid paiknevad rohkem l\u00e4hestikku kui alal\u00f5ua esimesel molaaril mesiaalses juures. Kanalid paiknevad ristl\u00e4bil\u00f5ike suhtes juure tsentris. Juurekanalid v\u00f5ivad juure tipuosas \u00fchineda v\u00f5i kulgeda tipuni eraldi kanalitena.<\/p>\n<p>Variatsioonid: \u00fcks juur ning \u00fcks kuni kuus juurekanalit, <strong>C-kujuline kanalis\u00fcsteem<\/strong>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 11.-13. eluaastal Hamba juurte areng l\u00f5peb 14.-15. eluaastaks Keskmine pikkus 19,8 mm Anatoomiliselt on alal\u00f5ua teine molaar v\u00e4ga sarnane alal\u00f5ua esimesele molaarile, kuid krooni kuju on v\u00e4iksem ja s\u00fcmmeetrilisem. Krooni ja juurte proportsioonid on sarnased alal\u00f5ua esimese molaariga. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-65","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=65"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":331,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/65\/revisions\/331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=65"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}