{"id":64,"date":"2024-04-04T00:17:33","date_gmt":"2024-04-03T21:17:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloua-esimene-molaar-d46\/"},"modified":"2024-04-04T00:18:18","modified_gmt":"2024-04-03T21:18:18","slug":"alaloua-esimene-molaar-d46","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloua-esimene-molaar-d46\/","title":{"rendered":"Alal\u00f5ua esimene molaar"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/d46.png?itok=f_ngsvCt\" title=\"Hammas 46 (D46) erinevad vaated.\" width=\"470\" height=\"684\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210776%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">L\u00f5ikub suhu 6. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 9.-10. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 21 mm<\/li>\n<\/ul>\n<p>Alal\u00f5ua esimene molaar on suure krooniosaga kahejuureline hammas, mis <strong>l\u00f5ikub j\u00e4\u00e4vhammastest k\u00f5ige varem<\/strong>. Juuri t\u00e4histatakse <strong>mesiaalne (M)<\/strong> ja <strong>distaalne (D)<\/strong>. Mesiaalses juures on tavaliselt 2 juurekanalit, distaalses juures 1-2 juurekanalit. Hamba anatoomia on keeruline, kuna esinevad ka m\u00f5ned variatsioonid.<\/p>\n<p>Juurekanalite kurvatuurid:\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li>mesiaalne juur \u2013 distaalsele &gt; sirge<\/li>\n<li>distaalne juur \u2013 sirge &gt; distaalsele<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pulbisarved (neid on neli) on suhteliselt v\u00e4ikesed ning pulbiruumi l\u00e4bil\u00f5ige on trapetsi-, rombi- v\u00f5i kolmnurgakujuline.<\/p>\n<p><strong>Distaalne (D) juur<\/strong> on ovaalse diameetriga, v\u00f5ib olla pisut l\u00fchem mesiaalsest ning selles paikneb <strong>enamasti \u00fcks lai juurekanal<\/strong>, mis on diameetrilt elliptiline, ovaalne v\u00f5i neerukujuline. Juur on massiivne, enamasti sirge. Tipuosas v\u00f5ib esineda kurvatuur distaalsele, harva ka lingvaalsele. Juur on laiem bukolingvaalselt, v\u00e4iksema diameetriga mesiodistaalselt. Juurekanal on kogu ulatuses lai ning kitseneb alles m\u00f5ned millimeetrid enne juure tipuosa. Kui juures paikneb kaks juurekanalit, siis juurekanaleid eraldab tihti dentiinisaareke. Juurekanalid v\u00f5ivad hargneda eraldiseisvateks juurekanaliteks ka alles juure keskosas, samuti v\u00f5ivad eraldi algavad juurekanalid liituda juure tipuosas \u00fcheks juurekanaliks.<\/p>\n<p><strong>Mesiaalne (M) juur<\/strong> on k\u00f5verusega distaalsele ning diameetrilt trapetsikujuline v\u00f5i ovaalne. Juurekanaleid on kaks \u2013 <strong>mesiobukaalne (MB)<\/strong> ja <strong>mesiolingvaalne (ML)<\/strong>. Juurekanalid on <strong>tugevate kurvatuuridega<\/strong>, <strong>k\u00f5veram on mesiobukaalne juurekanal<\/strong>. Mesiaalsed juurekanalid v\u00f5ivad \u00fchineda tipuosas v\u00f5i kulgeda eraldi juuretipuni v\u00e4lja. <strong>Juurekanalite vahel paiknevad ohtrad \u00fchendused ehk istmused.<\/strong> Juurekanalid on reeglina kitsad ning diameeter kahaneb juuretipu suunas.\u00a0 Ristl\u00e4bil\u00f5ikes v\u00f5ib \u00a0juurekanal olla \u00fcmar v\u00f5i ovaalne, kuid \u00fchenduste korral neerukujuline v\u00f5i 8-kujuline.<\/p>\n<p>Anatoomilisteks variatsioonideks on mesiaalses juures esinevad kolm juurekanalit v\u00f5i esineb 2 distaalset juurt (lingvaalne juur v\u00e4ike ja k\u00f5veram), kus m\u00f5lemas on \u00fcks juurekanal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 6. eluaastal Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 9.-10. eluaastaks Keskmine pikkus 21 mm Alal\u00f5ua esimene molaar on suure krooniosaga kahejuureline hammas, mis l\u00f5ikub j\u00e4\u00e4vhammastest k\u00f5ige varem. Juuri t\u00e4histatakse mesiaalne (M) ja distaalne (D). Mesiaalses juures on tavaliselt 2 juurekanalit, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-64","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":332,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions\/332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}