{"id":6,"date":"2024-04-04T00:17:29","date_gmt":"2024-04-03T21:17:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/imemine\/"},"modified":"2024-04-11T08:07:46","modified_gmt":"2024-04-11T05:07:46","slug":"imemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/imemine\/","title":{"rendered":"Imemine"},"content":{"rendered":"<p>Vasts\u00fcndinul on alal\u00f5ug \u00fclal\u00f5uast 15mm tagapool. Selline asend kergendab s\u00fcnnitust ja trauma v\u00f5imalikkust v\u00e4hendab alaloualiigesele.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\">\u00d5igel imetamisel saab alal\u00f5ug funktsionaalset koormust, mis soodustab alal\u00f5ua kasvu. <span style=\"color: black;\">Alal\u00f5ua liigutused loovad funktsionaalse \u00e4rrituse ja m\u00f5justavad alal\u00f5ua, miimiliste, m\u00e4lumis- ja keele lihaste arengut. Loomulik, rinnaga toitmine, on hammaste-l\u00f5ualuudes\u00fcsteemi elundite ja lihaste harmooniliseks arenguks optimaalne. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"419\" height=\"385\" class=\"alignnone wp-image-78\" title=\"imemine1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine1.png\" alt=\"1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine1.png 419w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine1-300x276.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 419px) 100vw, 419px\"><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Pudelist toitmise korral tuleb j\u00e4lgida tingimusi, mis peaksid olema v\u00f5imalikult l\u00e4hedased loomulikule toitmisele: laps peab alal\u00f5uga ette l\u00fckkama ja tegema seda m\u00f5ningase j\u00f5ukuluga.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"495\" height=\"239\" class=\"alignnone wp-image-79\" title=\"Allikas: http:\/\/www.brianpalmerdds.com\/pdf\/adsm_section_c.pdf\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine2.png\" alt=\"2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine2.png 495w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/imemine2-300x145.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 495px) 100vw, 495px\"><\/p>\n<h6><strong>Kas tead? <\/strong>Millised probleemid v\u00f5ivad kaasneda pudeliga toitmisega? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"Pudelist toitmise korral, kui pudel on vertikaalses asendis ja lutt suure avausega, ei pea laps tegema alal\u00f5uaga liigutusi ja viimane j\u00e4\u00e4b arengus maha. Kui pudel asetatakse padjale, et laps saaks ise toitu k\u00e4tte, v\u00f5ivad tekkida l\u00f5ualuude \u00fchepoolsed deformatsioonid. Selline deformatsioon v\u00f5ib tekkida ka pudeli survest. Kunstlikul toitmisel tuleks kindlasti kasutada paksendiga lutti, mis v\u00e4listab pudeli surve l\u00f5ualuudele. Lutil peaks olema v\u00e4ike avaus, et laps imedes pingutaks, rakendaks j\u00f5udu, see on vajalik alal\u00f5ua normaalseks kasvuks.\">(Vastus)<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vasts\u00fcndinul on alal\u00f5ug \u00fclal\u00f5uast 15mm tagapool. Selline asend kergendab s\u00fcnnitust ja trauma v\u00f5imalikkust v\u00e4hendab alaloualiigesele. \u00d5igel imetamisel saab alal\u00f5ug funktsionaalset koormust, mis soodustab alal\u00f5ua kasvu. Alal\u00f5ua liigutused loovad funktsionaalse \u00e4rrituse ja m\u00f5justavad alal\u00f5ua, miimiliste, m\u00e4lumis- ja keele lihaste arengut. Loomulik, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}