{"id":57,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-teine-molaar-d27\/"},"modified":"2024-04-04T00:18:18","modified_gmt":"2024-04-03T21:18:18","slug":"ulaloua-teine-molaar-d27","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-teine-molaar-d27\/","title":{"rendered":"\u00dclal\u00f5ua teine molaar"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/d27.png?itok=HEDgss9S\" title=\"Hammas 27 (D27) erinevad vaated.\" width=\"470\" height=\"684\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210764%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">L\u00f5ikub suhu 11.-13. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 14.-16. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 20 mm<\/li>\n<\/ul>\n<p>Hammas on <strong>sarnase ehitusega \u00fclal\u00f5ua esimesele molaarile<\/strong>, kuid bukaalsed juured on sirgemad ning paiknevad teineteisele l\u00e4hemal. Bukaalsete juurte arengulise kokkusulandumise v\u00f5imalus v\u00f5ib olla suurem, kuid palatinaalne juur on tavaliselt eraldi. Tihti on sellel hambal <strong>3 juurt<\/strong> ning <strong>3-4 juurekanalit<\/strong>.<\/p>\n<p>Juurekanalite kurvatuurid:\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li>mesiobukaalne juur \u2013 distaalsele &gt; sirge<\/li>\n<li>distobukaalne juur \u2013 sirge &gt; mesiaalsele &gt; distaalsele<\/li>\n<li>palatinaalne juur \u2013 sirge &gt; bukaalsele<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pulbikamber on pealtvaates kitsam, nelinurkse kujuga ja v\u00e4ljavenitatum mesiodistaalselt. Pulbisarved on h\u00e4sti v\u00e4ljendunud ning paiknevad vastavate k\u00f6prude all. Mesiobukaalne pulbisarv on enim v\u00e4ljendunud. Juurekanalite suudmeosad paiknevad ristl\u00e4bil\u00f5ike suhtes pulbikambri nurgaosades ning asuvad v\u00e4ga l\u00e4hestikku. Mesiobukaalne juurekanal paikneb bukaalsemal ja mesiaalsemal kui \u00fclal\u00f5ua esimesel molaaril, distobukaalne paikneb keskjoonele l\u00e4hemal ning palatinaalne juurekanal paikneb hamba palatinaalosa keskjoonel. <strong>Juurekanalisuudmetest moodustub v\u00e4ljavenitatud kolmnurkne kujutis<\/strong> pulbip\u00f5hja, m\u00f5nikord paiknevad nad aga peaaegu \u00fchel joonel bukolingvaalsuunas. Juurekanalid konvergeeruvad juuretipu suunas nagu teistelgi hammastel.<\/p>\n<p><strong>Palatinaalne (P) juur<\/strong> on kolmest juurest <strong>v\u00f5imsaim, sirgeim<\/strong> ning <strong>suurima diameetriga<\/strong>. L\u00e4bil\u00f5ikelt on juur \u00fcmarovaalne, juures paikneb <strong>\u00fcks juurekanal<\/strong>.<\/p>\n<p><strong>Distobukaalne (DB) juur<\/strong> on juurtest<strong> l\u00fchim<\/strong> ning <strong>v\u00e4ikseima diameetriga<\/strong>. L\u00e4bil\u00f5ikelt on juur \u00fcmarovaalne ning juures paikneb <strong>\u00fcks juurekanal<\/strong>.<\/p>\n<p><strong>Mesiobukaalne (MB) juur<\/strong> on suurem bukolingvaalsuunas, kuid v\u00e4ikseimate m\u00f5\u00f5tmetega mesiodistaalsuunas. Mesiobukaalne juur pole nii keerulise ehitusega kui \u00f5lal\u00f5ua esimesel molaaril, kuid enamikul \u00a0juhtudest esineb ka sellel hambal mesiobukaalses juures <strong>teine juurekanal (MB2)<\/strong>. Juurekanalid v\u00f5ivad kulgeda eraldi v\u00f5i \u00fchineda, nende vahel v\u00f5ib esineda palju \u00fchendusi ehk istmuseid.<\/p>\n<p>Anatoomilised ise\u00e4rasused on v\u00e4ljendunud rohkem hammastel, kus juured on kokku sulandunud. V\u00f5ivad esineda vaid 2 juurekanalit (bukaalne ja palatinaalne) v\u00f5i ainult \u00fcks avar juurekanal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 11.-13. eluaastal Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 14.-16. eluaastaks Keskmine pikkus 20 mm Hammas on sarnase ehitusega \u00fclal\u00f5ua esimesele molaarile, kuid bukaalsed juured on sirgemad ning paiknevad teineteisele l\u00e4hemal. Bukaalsete juurte arengulise kokkusulandumise v\u00f5imalus v\u00f5ib olla suurem, kuid palatinaalne &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-57","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/57","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/57\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":339,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/57\/revisions\/339"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}