{"id":564,"date":"2025-02-03T10:15:28","date_gmt":"2025-02-03T08:15:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/?page_id=564"},"modified":"2025-02-07T14:44:24","modified_gmt":"2025-02-07T12:44:24","slug":"suukuivus-ja-selle-probleemid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suukuivus-ja-selle-probleemid\/","title":{"rendered":"Suukuivus ja selle probleemid"},"content":{"rendered":"<figure id=\"attachment_580\" aria-describedby=\"caption-attachment-580\" style=\"width: 300px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-580 size-full\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suukuivus.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"205\"><figcaption id=\"caption-attachment-580\" class=\"wp-caption-text\">Allikas: https:\/\/www.hambaarst.ee\/robot\/26<\/figcaption><\/figure>\n<p>Suukuivus (kserostoomia) tekib siis, kui s\u00fclje tootmine on v\u00e4henenud.\u00a0Kuiva suu p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla v\u00e4ga mitmesugused:<\/p>\n<ul>\n<li>Vananemine (vananedes s\u00fclje produktsioon v\u00e4heneb tegelikult v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, pigem lisandub vananedes muid suukuivust p\u00f5hjustavaid tegureid nagu ravimid ja \u00fcldhaigused)<\/li>\n<li>Ravimite k\u00f5rvalm\u00f5jud (enam kui 250 ravimil, nt antihistamiinid, antidepressandid, diureetikumid, on k\u00f5rvaltoimeks suukuivus)<\/li>\n<li>Kroonilised haigused (nt diabeet, Sj\u00f6greni s\u00fcndroom)<\/li>\n<li>Keemiaravi ja kiiritusravi (kiiritusravi pea ja kaela piirkonda p\u00f5hjustab p\u00f6\u00f6rdumatud muutused s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmetes \u2013 need inimesed j\u00e4\u00e4vad elu l\u00f5puni suuhaiguste osas riskipatsientideks)<\/li>\n<li>Deh\u00fcdratsioon ehk vedelikupuudus<\/li>\n<li>Suitsetamine ja alkohol<\/li>\n<\/ul>\n<p>T\u00fc\u00fcpiline suukuivusega patsient on postmenopausi j\u00f5udnud naisterahvas, kes tarvitab mitut erinevat (v\u00e4hemalt 4-5) ravimit.<\/p>\n<p>Suukuivust on keeruline m\u00e4rgata ja diagnoosida, pigem vihjavad sellele suu\u00f5\u00f5nes tekkivad probleemid ja infektsioonid. T\u00fc\u00fcpilised suukuivusega kaasnevad probleemid on:<\/p>\n<ul>\n<li>Suurenenud kaariese ja limaskestahaiguste risk<\/li>\n<li>Halb hinge\u00f5hk<\/li>\n<li>Toidu neelamise raskused ja maitsetundlikkuse muutused<\/li>\n<li>Suu limaskesta \u00e4rritus, valulikkus ja haavandite teke<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Kuidas kodus suukuivust tuvastada?<\/h2>\n<p>Kui kahtlustad, et kannatad suukuivuse all, proovi j\u00e4rgmisi lihtsaid koduseid teste:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Keele ja suulae test:<\/strong> Aseta keel suulakke ja p\u00fc\u00fca seda seal hoida \u2013 kui keel j\u00e4\u00e4b kinni v\u00f5i tundub karedana, v\u00f5ib see viidata suukuivusele.<\/li>\n<li><strong>N\u00e4rimistest:<\/strong> V\u00f5ta kuiv k\u00fcpsis v\u00f5i n\u00e4kileib ning proovi seda ilma joogita n\u00e4rida. Kui neelamine muutub raskeks, v\u00f5ib see viidata s\u00fclje puudusele.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Kuidas suukuivust leevendada?<\/h2>\n<p>V\u00e4ga t\u00f5husad suukuivuse leevendamisel on lihtsad kodused meetodid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Vedeliku tarbimine<\/strong> \u2013 Joo piisavalt vett v\u00e4ikeste lonksudena kogu p\u00e4eva jooksul.<\/li>\n<li><strong>Toitumise kohandamine<\/strong> \u2013 S\u00f6\u00f6 niiskemaid toite ja v\u00e4ldi kuivi, soolaseid ning v\u00e4ga magusaid n\u00e4kse.<\/li>\n<li><strong>S\u00fclje stimuleerimine<\/strong> \u2013 Ime suhkruvabasid kummikomme v\u00f5i kasuta ks\u00fclitooliga n\u00e4rimiskummi.<\/li>\n<li><strong>Hingamise harjumused<\/strong> \u2013 V\u00e4ldi suu kaudu hingamist, sest see suurendab suu kuivust.<\/li>\n<li><strong>Niisutatud keskkond<\/strong> \u2013 Kasuta toas \u00f5huniisutajat, eriti talvisel ajal.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00e4sim\u00fc\u00fcgivahendid:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Niisutavad suuspreid ja geelid<\/strong> (nt kunsts\u00fclje tooted)<\/li>\n<li><strong>S\u00fclje tootmist ergutavad tabletid<\/strong> (nt ks\u00fclitooliga pastillid)<\/li>\n<li><strong>Fluoriidiga suuvesi ja hambapasta<\/strong> \u2013 Aitab kaitsta hambaid kaariese eest.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Mida suukuivuse korral v\u00e4ltida?<\/h2>\n<p>On terve hulk toite ja jooke, mis suukuivust v\u00f5i selle kahjulikku toimet suurendavad, ja mida oleks m\u00f5istlik v\u00e4ltida:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid<\/strong> (nt kohv, must tee, alkohol) \u2013 Need v\u00f5ivad suud veelgi kuivatada.<\/li>\n<li><strong>Tubakas ja e-sigaretid<\/strong> \u2013 Suurendavad suukuivust ja kahjustavad limaskesti.<\/li>\n<li><strong>Suhkrurikkad toidud ja joogid<\/strong> \u2013 Need v\u00f5ivad kiirendada hammaste lagunemist.<\/li>\n<li><strong>V\u00e4ga soolased ja v\u00e4ga happelised toidud<\/strong> \u2013 Need v\u00f5ivad suu limaskesta \u00e4rritada.<\/li>\n<li><strong>Suuvesi<\/strong> \u2013 Alkoholi sisaldavad suuveed v\u00f5ivad kuivatada suu limaskesta veelgi enam.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n<p>S\u00fclg on eluliselt oluline suu\u00f5\u00f5ne tervise jaoks, aidates ennetada haigusi ja toetades seedimist. Suukuivus v\u00f5ib tekitada mitmeid probleeme, kuid selle leevendamiseks on olemas nii koduseid meetodeid kui ka spetsiaalseid vahendeid. Oluline on juua p\u00e4eva jooksul piisavalt vett, s\u00fc\u00fca mitmekesiselt ning v\u00e4ltida kuivatavaid aineid nagu alkohol ja tubakas. Vajadusel saab kasutada apteegist saadavaid niisutavaid tooteid ja s\u00fclje eritust stimuleerivaid preparaate, et hoida suu tervena ja mugavalt niiskena.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suukuivus (kserostoomia) tekib siis, kui s\u00fclje tootmine on v\u00e4henenud.\u00a0Kuiva suu p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla v\u00e4ga mitmesugused: Vananemine (vananedes s\u00fclje produktsioon v\u00e4heneb tegelikult v\u00e4ga v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral, pigem lisandub vananedes muid suukuivust p\u00f5hjustavaid tegureid nagu ravimid ja \u00fcldhaigused) Ravimite k\u00f5rvalm\u00f5jud (enam kui 250 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-564","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/564","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=564"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/564\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":609,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/564\/revisions\/609"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}