{"id":56,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-esimene-molaar-d16\/"},"modified":"2024-04-11T08:46:14","modified_gmt":"2024-04-11T05:46:14","slug":"ulaloua-esimene-molaar-d16","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-esimene-molaar-d16\/","title":{"rendered":"\u00dclal\u00f5ua esimene molaar"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right;\" title=\"Hammas 16 (D16) erinevad vaated.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/d16.png?itok=hczWCulc\" width=\"470\" height=\"684\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210763%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">L\u00f5ikub suhu 6.-7. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 9.-10. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 20,8 mm<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclal\u00f5ua esimene molaar on <strong>ruumalalt suurim hammas inimesel<\/strong> ning juurekanalite anatoomia suhtes <strong>\u00fcks keerulisemaid hambaid.<\/strong> \u00dclal\u00f5ua molaaril on <strong>reeglina 3 juurt<\/strong> ning <strong>4 juurekanalit<\/strong>. P\u00f5se pool ehk bukaalsel paiknevad <strong>mesiobukaalne (MB)<\/strong> ja <strong>distobukaalne (DB) juur<\/strong>, suulae poole ehk palatinaalsele j\u00e4\u00e4b <strong>palatinaalne (P) juur<\/strong>.<\/p>\n<p>Juurekanalite kurvatuurid:<\/p>\n<ul>\n<li>mesiobukaalne juur \u2013 distaalsele &gt; sirge<\/li>\n<li>distobukaalne juur \u2013 sirge &gt; mesiaalsele &gt; distaalsele<\/li>\n<li>palatinaalne juur \u2013 bukaalsele &gt; sirge<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pulbisarvi on sellel hambal neli ning nad on prominentsed. Pulbikamber on bukolingvaalsuunas v\u00e4ljavenitatud, l\u00e4bil\u00f5ikelt rombikujuline, \u00fcmarate nurkadega. Mesiobukaalselt on l\u00e4bil\u00f5ikes teravnurk, bukodistaalselt n\u00fcrinurk. K\u00f5rgeim pulbisarv paikneb mesiobukaalse k\u00f6bru all. Juurekanalid paiknevad vastavate k\u00f6prude all: <strong>palatinaalne juurekanal (P)<\/strong> paikneb pulbikambris palatinaalosas pulbip\u00f5hja ja seina \u00fchenduskohas enam-v\u00e4hen tsentraalselt, <strong>distobukaalse (DB) juurekanali<\/strong> suue pulbikambri ristl\u00e4bil\u00f5ike n\u00fcrinurga tipuosas, <strong>mesiobukaalse juurekanali (MB1)<\/strong> suue aga teravnurga piirkonnas. Lisakanaliks on <strong>mesiobukaalses juures olev<\/strong> <strong>teine kanal (MB2)<\/strong>, mis paikneb erinevatel kohtadel mesiobukaalse ja palatinaalse juurekanalisuudme \u00fchendusjoonelt pisut mesiaalsemal. P\u00f5hikanalisuudmetest (P, BD, MB1) moodustub m\u00f5tteline kolmnurk, mida teatakse ka kui <strong>molaarikolmnurka<\/strong>.<\/p>\n<figure id=\"attachment_510\" aria-describedby=\"caption-attachment-510\" style=\"width: 460px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-510 size-full\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/6-1.png\" alt=\"\" width=\"460\" height=\"249\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/6-1.png 460w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/6-1-300x162.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 460px) 100vw, 460px\"><figcaption id=\"caption-attachment-510\" class=\"wp-caption-text\">\u00dclal\u00f5ua esimesel molaaril on juurdep\u00e4\u00e4sukaviteedis n\u00e4ha kolme juurekanali suudmed \u2013 palatinaalne (P), bukodistaalne (BD) ja bukomesiaalne (BM). Vastavaid kanalisuudmeid \u00fchendav m\u00f5tteline joon moodustab kolmnurga kujutise, mida nimetatakse molaarikolmnurgaks.<br>Allikas: British Dental Journal, August 11, 2007.<\/figcaption><\/figure>\n<p>\u00dclal\u00f5ua esimese molaari juurtest on <strong>palatinaalne juur (P) k\u00f5ige pikem, v\u00f5imsam ja suurema diameetriga<\/strong> ning sisaldab enamasti <strong>\u00fchte juurekanalit<\/strong>. Palatinaalne juurekanal on suurima diameetriga ning suhteliselt sirge. L\u00e4bil\u00f5ige on juurekanalil suudmeosas lame ning v\u00e4ljavenitatud mesiodistaalsuunal, kanali kulgedes apikaalsele muutub l\u00e4bil\u00f5ige \u00fcmaraks. Palatinaalne juur on tihti tipukurvatuuriga bukaalsele.<\/p>\n<p><strong>Distobukaalne (DB) juur<\/strong> on reeglina <strong>\u00fcsna sirge, palatinaalsest l\u00fchem<\/strong> ning v\u00e4heste variatsioonidega. <strong>Enamasti<\/strong> sisaldab <strong>\u00fchte juurekanalit<\/strong>. Juurekanali l\u00e4bil\u00f5ike diameeter on ovaalne v\u00f5i \u00fcmar ning v\u00e4iksem kui palatinaalsel juurekanalil.<\/p>\n<p><strong>Mesiobukaalne (MB) juur on k\u00f5ver ning kurvatuuriga furkatsiooni suunas<\/strong>. Tegemist on \u00fche <strong>keerulisema anatoomiaga juurega inimese hammastel<\/strong>. Bukolingvaalsuunas on juur \u00fcsna lai, mesiodistaalsuunas lame. Juure v\u00e4lispinnal kulgeb distaalselt vagu, mis teeb juureseina v\u00e4ga \u00f5hukeseks. Juure ristl\u00e4bil\u00f5ige on kas pikendatud ovaal v\u00f5i neerukujuline. Juur on enamasti tugeva kurvatuuriga distaalsemale ning juure tipuosa on tihti suunaga furkatsiooni poole. Selles <strong>juures paikneb tavaliselt 2 juurekanalit \u2013 MB1 ja MB2.<\/strong> Juurekanalid on reeglina \u00fcsna <strong>tugeva kurvatuuriga<\/strong> m\u00f6\u00f6da juure kulgu ning <strong>nende vahel paikneb mitmeid \u00fchendusi ehk istmuseid.<\/strong> Juurekanalid v\u00f5ivad tipuosas \u00fchineda v\u00f5i kulgeda eraldi kogu juure pikkuses. Juures paiknevad juurekanalid valdavalt juure tsentraalosas ning juurekanalite valendikud on elliptilised, \u00fcmarad v\u00f5i kokkusulanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 6.-7. eluaastal Hamba juurte areng l\u00f5ppeb 9.-10. eluaastaks Keskmine pikkus 20,8 mm \u00dclal\u00f5ua esimene molaar on ruumalalt suurim hammas inimesel ning juurekanalite anatoomia suhtes \u00fcks keerulisemaid hambaid. \u00dclal\u00f5ua molaaril on reeglina 3 juurt ning 4 juurekanalit. P\u00f5se pool &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-56","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":512,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/56\/revisions\/512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}