{"id":555,"date":"2025-02-03T09:48:44","date_gmt":"2025-02-03T07:48:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/?page_id=555"},"modified":"2025-02-07T14:47:47","modified_gmt":"2025-02-07T12:47:47","slug":"sulg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/sulg\/","title":{"rendered":"8. S\u00fclg"},"content":{"rendered":"

Autor:\u00a0 Riina Runnel<\/strong><\/p>\n\n\n

S\u00fclg on inimorganismi oluline vedelik, mis t\u00e4idab mitmeid funktsioone, sealhulgas suu\u00f5\u00f5ne kaitsmist haiguste eest. S\u00fclge toodavad suured paarilised s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed (65% l\u00f5ualuualused ehk submandibulaarsed s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed, 20% k\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4med ehk parotiidn\u00e4\u00e4rmed ning 5-7% keelealused ehk sublingvaalsed s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed) ning suu\u00f5\u00f5nes hajusalt (huultel, p\u00f5skedel, suulaes) paiknevad v\u00e4ikesed s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed. S\u00fclje p\u00e4evane kogus ulatub keskmiselt 0,5\u20131,5 liitrini. Puhkeolekus on s\u00fcljevool tervetel isikutel vahemikus 0,4\u20130,5 ml\/min ja see kogus katab suu\u00f5\u00f5nt \u00f5hukese niisutava kihina. S\u00fclje koostises leidub vett (ca 99%), ens\u00fc\u00fcme, mineraale ja antimikroobseid aineid, mis m\u00e4ngivad rolli suu tervise hoidmises.\u00a0<\/p>\n

Kaariese ennetuses on s\u00fcljel v\u00f5tmeroll<\/strong>, sest ta loputab hambaid mehaaniliselt ja neutraliseerib (bikarbonaatpuhvriga) hambakatu pH muutuse, aidates v\u00e4hendada happer\u00fcnnaku toimet hambaemailile. Kui s\u00fcsivesikute tarbimise j\u00e4rgselt tekivad hamba pinnal olevate mikroobide ainevahetuse (fermenteerimise) tulemusel happelised j\u00e4\u00e4kproduktid, mis hamba emailist kaltsiumi ja fosfaadiioonid v\u00e4lja lahustavad (vt allpool olevat joonist), nii et emaili pind j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgemaks (demineralisatsioon) ja on vastuv\u00f5tlikum kahjustustele. M\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes, kui hambakatu pH s\u00fcljepuhvri abil taas neutraliseerub, p\u00f6\u00f6rduvad needsamad ioonid s\u00fcljest tagasi hambaemaili (toimub emaili remineraliseerumine). Kui s\u00fclje hulk ei ole piisav, on kahjustuse paranemine v\u00e4iksem ja risk hambakahjustuste tekkeks suurem.\u00a0<\/p>\n

\"\"
Allikas: https:\/\/www.nature.com\/articles\/bdjteam2015123<\/figcaption><\/figure>\n

\u00a0<\/p>\n

Sama kehtib ka suu limaskestal \u2013 s\u00fclg on selle naturaalne niisutaja. Nii nagu kuiv nahk on kergemini kahjustuv, on ka kuivas suus mikroorganismide kinnitumine suu\u00f5\u00f5ne pindadele suurem ja kuiv limaskest kahjustub kergemini.<\/p>\n

S\u00fclje kaitsefunktsioonid on:<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Mikroobide vastu v\u00f5itlemine<\/strong> \u2013 S\u00fcljes leiduvad antimikroobsed ained, nagu l\u00fcsos\u00fc\u00fcm ja laktoferriin, aitavad h\u00e4vitada kahjulikke baktereid ja takistada nende kasvu.<\/li>\n
  2. Happesuse tasakaalustamine<\/strong> \u2013 S\u00fclg neutraliseerib toiduga suuhappesuse t\u00f5usu, mis aitab \u00e4ra hoida hambakaariese teket.<\/li>\n
  3. Kaitse ja taastumine<\/strong> \u2013 S\u00fcljes olevad mineraalid (nt kaltsium ja fosfaat) aitavad tugevdada hambaemaili ja toetada kudede paranemist.<\/li>\n
  4. Seedimise toetamine<\/strong> \u2013 Am\u00fclaas-ens\u00fc\u00fcm aitab toitu lagundada juba suus, muutes seedimisprotsessi lihtsamaks.<\/li>\n
  5. Niisutamine ja neelamise lihtsustamine<\/strong> \u2013 S\u00fclg hoiab suu limaskesta niiskena ja aitab toidul libiseda neelamise ajal.<\/li>\n<\/ol>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Autor:\u00a0 Riina Runnel S\u00fclg on inimorganismi oluline vedelik, mis t\u00e4idab mitmeid funktsioone, sealhulgas suu\u00f5\u00f5ne kaitsmist haiguste eest. S\u00fclge toodavad suured paarilised s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed (65% l\u00f5ualuualused ehk submandibulaarsed s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed, 20% k\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4med ehk parotiidn\u00e4\u00e4rmed ning 5-7% keelealused ehk sublingvaalsed s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed) ning suu\u00f5\u00f5nes hajusalt …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-555","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/555","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=555"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/555\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":611,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/555\/revisions\/611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=555"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}