{"id":54,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-esimene-premolaar-d24\/"},"modified":"2024-04-10T17:25:10","modified_gmt":"2024-04-10T14:25:10","slug":"ulaloua-esimene-premolaar-d24","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-esimene-premolaar-d24\/","title":{"rendered":"\u00dclal\u00f5ua esimene premolaar"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"355\" height=\"992\" class=\"alignnone wp-image-175\" style=\"float: right; margin-left: 20px; margin-right: 20px;\" title=\"d24_b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d24_b.png\" alt=\"d24_b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d24_b.png 355w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d24_b-107x300.png 107w\" sizes=\"auto, (max-width: 355px) 100vw, 355px\">L\u00f5ikub suhu 10.-11. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juurte areng l\u00f5peb 12.-13. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 20,6 mm<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclal\u00f5ua esimesel premolaaril on <strong>reeglina kaks juurt<\/strong> ja <strong>kaks juurekanalit<\/strong>. V\u00f5ib esineda ka kaks kokkukasvanud juurt kahe juurekanaliga. Kahe juure\/juurekanali puhul on nimetusteks <strong>bukaalne<\/strong> ja <strong>palatinaalne<\/strong> juur\/juurekanal. Juured on enamasti \u00fchepikkused v\u00f5i on bukaalne juur t\u00e4nu oma kurvatuurile veidi pikem.<\/p>\n<p>Juurekanalite kurvatuurid:<\/p>\n<ul>\n<li>bukaalne juur\u00a0\u2013 lingvaalsele &gt; puudub &gt; bukaalsele<\/li>\n<li>palatinaalne juur \u2013 puudub &gt; bukaalsele &gt; distaalsele<\/li>\n<li>\u00fcksik juur \u2013 puudub &gt; distaalsele &gt; bukaalsele<\/li>\n<\/ul>\n<p>Pulbikamber on bukolingvaalses suunas tunduvalt laiem. <strong>Bukaalne k\u00f6ber<\/strong> on \u00fclal\u00f5ua esimesel premolaaril <strong>rohkem v\u00e4ljendunud kui palatinaalne.<\/strong> Pulbisarved paiknevad t\u00e4pselt k\u00f6prude all ning bukaalne on enam v\u00e4ljendunud ja avaram kui palatinaalne pulbisarv. Pulbikambri p\u00f5hi paikneb <strong>k\u00f5igil \u00fclal\u00f5ua esimese premolaari variatsioonidel tservikaaljoonest apikaalsemal<\/strong>. Palatinaalse juurekanali suue on avaram kui bukaalse juurekanali suudmeosa. Pulbikambri kuju on diameetrilt ruudu- v\u00f5i ristk\u00fclikukujuline. Juurekanal v\u00f5i kanalid kulgevad kitsenedes tipuava suunas. Hamba kaelaosas on hamba ristl\u00e4bil\u00f5ige tihti neerukujuline t\u00e4nu juurekanalite hargnemisele v\u00f5i juurte kokkusulandumise puhul t\u00e4nu \u00fchendusele (istmusele) juurekanalite vahel. Kokkusulandunud juurte puhul on juure mesiaalsel ja distaalsel k\u00fcljel arenguline vagu, mis juuri eraldab. Juurekanalite tipuosad k\u00f5verduvad tihti kas palatinaalsele v\u00f5i bukaalsele.<\/p>\n<p>Anatoomilistest ise\u00e4rasustest v\u00f5ivad harva esineda \u00fcks juur ja \u00fcks juurekanal v\u00f5i siis n.\u00f6.<strong> minimolaar<\/strong> kolme juurekanaliga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-medium wp-image-174 alignnone\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-300x225.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-300x225.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5.png 324w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/bdj\/journal\/v197\/n7\/full\/4811711a.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">British Dental Journal 197, 379 \u2013 383 (2004)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 10.-11. eluaastal Hamba juurte areng l\u00f5peb 12.-13. eluaastaks Keskmine pikkus 20,6 mm \u00dclal\u00f5ua esimesel premolaaril on reeglina kaks juurt ja kaks juurekanalit. V\u00f5ib esineda ka kaks kokkukasvanud juurt kahe juurekanaliga. Kahe juure\/juurekanali puhul on nimetusteks bukaalne ja palatinaalne &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":469,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/469"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}