{"id":52,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-lateraalne-intsisiiv-d12\/"},"modified":"2024-04-04T00:18:18","modified_gmt":"2024-04-03T21:18:18","slug":"ulaloua-lateraalne-intsisiiv-d12","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/ulaloua-lateraalne-intsisiiv-d12\/","title":{"rendered":"\u00dclal\u00f5ua lateraalne intsisiiv"},"content":{"rendered":"<ul>\n<li><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/d12.png?itok=6KQB2bPn\" title=\"Hammas 12 (D12) erinevad vaated.\" width=\"300\" height=\"634\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210758%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">L\u00f5ikub suhu 8.-9. eluaastal<\/li>\n<li>Hamba juure areng l\u00f5peb 11. eluaastaks<\/li>\n<li>Keskmine pikkus 22 mm<\/li>\n<li>Hambal on <strong>reeglina \u00fcks juur<\/strong> ning <strong>\u00fcks juurekanal<\/strong><\/li>\n<li>Juurekanali tipuosa kurvatuur on suunaga distaalsele v\u00f5i \u00fcldse puudub<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dclal\u00f5ua lateraalse intsisiivi anatoomia on <strong>sarnane \u00fclal\u00f5ua tsenraalsele intsisiivile<\/strong>. Hammas on <strong>v\u00e4iksem<\/strong> ning pulbisarvi on kaks v\u00f5i need puuduvad sootuks. Labiolingvaalses suunas on pulbikamber intsisaalregioonis v\u00e4ga kitsas, kuid m\u00f5\u00f5tmed suurenevad hamba kaelaosas ehk tservikaalregioonis. Mesiodistaalsuunas on pulbikamber laiem ning vastavuses hamba v\u00e4liskujuga. Juurekanal paikneb hamba ristl\u00f5ikes dentiini suhtes tsentris ning juurekanali ristl\u00e4bil\u00f5ike kuju v\u00f5ib olla kolmnurkne, ovaalne v\u00f5i \u00fcmar. Pulbiruum aheneb kooniliselt apikaalsuunas ning l\u00f5peb kitsa konstriktsiooniga <em>foramen apicale<\/em> piirkonnas. Juuretipp on tihti diameerilt \u00fcsna kitsas. Juurekanal j\u00e4rgib juure kuju; \u00a0tipumulk v\u00f5ib avaneda otse, kuid ka labiaalsele v\u00f5i lingvaalsele. Tihti esineb lateraalkanaleid.<\/p>\n<p>Anatoomilistest ise\u00e4rasustest tasub mainida <strong><em>dens in dente<\/em> ehk \u201ehammas hambas\u201d variatsioon<\/strong>, kus arengu k\u00e4igus on hamba k\u00f5vakoed hamba krooniosas erinevas ulatuses hamba sisse sopistunud ning tekitavad tunde, et hamba sees on veel \u00fcks v\u00e4ike hammas. On kirjeldatud ka kahe ja kolme juurekanaliga \u00fclal\u00f5ua lateraalset intsisiivi.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"441\" height=\"503\" class=\"alignnone wp-image-172\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d12_lisa1c.png\" title=\"d12_lisa1c.png\" alt=\"d12_lisa1c.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d12_lisa1c.png 441w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/d12_lisa1c-263x300.png 263w\" sizes=\"auto, (max-width: 441px) 100vw, 441px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: left\"><span style=\"color: #888888\"><em>Periapikaalsel r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel on n\u00e4ha hambad 11 ja 21. Hammas 11 on kahjustuseta ning juure tipuosa formatsioon on l\u00f5ppemas. Hammas 21 on aga tunduvalt laiema krooniosaga ning hamba sees paikneks nagu teine v\u00e4iksem hammas. Tipuosa formatsioon on seiskunud ning juuretipu umber on n\u00e4ha tumedamat ala, mis viitab juuretipu umber tekkinud p\u00f5letikulisele protsessile. Hammas vajab juureravi.<\/em><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ikub suhu 8.-9. eluaastal Hamba juure areng l\u00f5peb 11. eluaastaks Keskmine pikkus 22 mm Hambal on reeglina \u00fcks juur ning \u00fcks juurekanal Juurekanali tipuosa kurvatuur on suunaga distaalsele v\u00f5i \u00fcldse puudub \u00dclal\u00f5ua lateraalse intsisiivi anatoomia on sarnane \u00fclal\u00f5ua tsenraalsele intsisiivile. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-52","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":344,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions\/344"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}