{"id":50,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus\/"},"modified":"2024-04-11T10:47:36","modified_gmt":"2024-04-11T07:47:36","slug":"juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/juurekanali-tipuanatoomia-moisted-ja-ehitus\/","title":{"rendered":"Juurekanali tipuanatoomia m\u00f5isted ja ehitus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Juurekanalite s\u00fcsteem on ruum dentiinis, mis sisaldab hambapulpi<\/strong>.\u00a0 See on hamba pehme eluskude, mis t\u00e4idab hamba sisemuses oleva \u00f5\u00f5nsuse ning reeglina vastab intaktsel hambal suurel m\u00e4\u00e4ral hamba v\u00e4liskujule. Ta koosneb veresoontest, n\u00e4rvikiududest, l\u00fcmfikoest, kollageenkiududest jne. Pulp on mesenh\u00fcmaalset p\u00e4ritolu ning tema \u00fclesandeks on dentiini formatsioon hamba arengu k\u00e4igus, ainevahetuse regulatsioon ja innervatsioon ning kaitsemehhanismide k\u00e4ivitamine v\u00e4lism\u00f5jude tasakaalustamiseks.<\/p>\n<p>Hambas\u00e4si jaotatakse tinglikult kaheks osaks:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>koronaalne ehk hamba krooniosa pulp<\/strong>;<\/li>\n<li><strong>radikulaarne ehk hamba juureosa pulp.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p>Eristatakse veel erinevaid piirkondi:<\/p>\n<h2>1. Pulbisarved<\/h2>\n<p>Pulbilaes asuvad pikenenud pulbikambri osad, mis vastavad suurematele k\u00f6prudele krooniosas. Pulbi osi, mis neid pikenenud ruume t\u00e4idab, nimetatakse pulbisarvedeks. Mida prominentsem on hamba k\u00f6ber v\u00f5i liist ning mida noorem on patsient, seda tugevamalt on v\u00e4ljendunud ka pulbisarv hamba sisemuses. Pulbisarved ahenevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul.<\/p>\n<p>Pulbikambri suurus s\u00f5ltub mitmest asjaolust:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>hamba t\u00fc\u00fcbist<\/strong>. Pulbikambri kuju s\u00f5ltub hamba v\u00e4liskujust \u2013 intsisiividel on kamber v\u00e4iksem kui molaaridel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"721\" height=\"343\" class=\"alignnone wp-image-168 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"R\u00f6ntgenpiltidel hammastest on n\u00e4ha h\u00e4sti v\u00f5rdlusena l\u00f5ikehammaste, eespurihammaste ja purihammaste pulbiruumide suurused. Pildid on tehtud 12-aastase naispatsiendi hammastest. Pilt 1: pildil on hambad (vasakult lugedes) 35, 36 ja 37; pilt 2: pildil on hambad 21, 22 ja 23.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_2.png\" alt=\"R\u00f6ntgenpiltidel hammastest on n\u00e4ha h\u00e4sti v\u00f5rdlusena l\u00f5ikehammaste, eespurihammaste ja purihammaste pulbiruumide suurused. Pildid on tehtud 12-aastase naispatsiendi hammastest. Pilt 1: pildil on hambad (vasakult lugedes) 35, 36 ja 37; pilt 2: pildil on hambad 21, 22 ja 23.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_2.png 721w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_2-300x143.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 721px) 100vw, 721px\"><\/p>\n<ul>\n<li><strong>patsiendi vanusest<\/strong>. Noorematel patsientidel on avaramad pulbikambrid kui vanematel, kuna eaga intensiivistub sekundaarse dentiini depositsioon ehk ladestumine hamba dentiini sisepinnale ning pulbikamber aheneb. See on <strong>normaalne f\u00fcsioloogiline\u00a0 protsess ega kuulu patoloogia alla<\/strong>. Ladestumine kestab, kuni hammas on vitaalne.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"832\" height=\"624\" class=\"alignnone wp-image-167 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tted on tehtud erinevas vanuses naispatsientide sama piirkonna hammastest. Esimesel pildil keskosas on 12-aastase naispatsiendi alumine vasakpoolne purihammas (D36), teisel pildil keskel 25-aastase naispatsiendi samanimeline hammas (D36). N\u00e4ha on, et t\u00e4iesti tervete purihammaste pulbiruumid on juba pisut erinevad - vanemal patsiendil on pulbiruum veidi ahenenud. Kolmandal pildil aga on 72-aastase naispatsiendi alumised vasakpoolsed purihambad (D36 ja 37), milledel on n\u00e4ha juba parempoolsel purihambal (D37) tugev pulbiruumi ahenemine. Tegu on f\u00fcsioloogilise ahenemisega ning tegu pole patoloogiaga.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_3_4.png\" alt=\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tted on tehtud erinevas vanuses naispatsientide sama piirkonna hammastest. Esimesel pildil keskosas on 12-aastase naispatsiendi alumine vasakpoolne purihammas (D36), teisel pildil keskel 25-aastase naispatsiendi samanimeline hammas (D36). N\u00e4ha on, et t\u00e4iesti tervete purihammaste pulbiruumid on juba pisut erinevad - vanemal patsiendil on pulbiruum veidi ahenenud. Kolmandal pildil aga on 72-aastase naispatsiendi alumised vasakpoolsed purihambad (D36 ja 37), milledel on n\u00e4ha juba parempoolsel purihambal (D37) tugev pulbiruumi ahenemine. Tegu on f\u00fcsioloogilise ahenemisega ning tegu pole patoloogiaga.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_3_4.png 832w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_3_4-300x225.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/1_3_4-768x576.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 832px) 100vw, 832px\"><\/p>\n<ul>\n<li><strong>traumast hambale<\/strong>. Erinevate traumaatiliste \u00e4rritajate v\u00f5i vigastuste t\u00f5ttu v\u00f5ib k\u00e4ivituda hambal tertsiaarse ehk reparatiivse dentiini moodustumine. \u00c4rritavateks faktoriteks on karioossed kahjustused, abrasioon, atritsioon ning ka operatiivsed p\u00f5hjused (n\u00e4iteks ulatuslik hammaste k\u00fcretaa\u017e). Traumaatiliselt v\u00f5ivad tertsiaarse dentiini moodustumist soodustada hamba\u00a0 p\u00f5rutused, krooni murrud ning luksastioonid. Nende erinevate faktorite m\u00f5jul k\u00e4ivituvad hamba kaitsemehhanismid \u2013 n\u00e4rvi kaitseks hakkab moodustuma tertsiaarse dentiini kiht. Ladestuse tulemusena aheneb pulbiruum. Sellistel hammastel v\u00f5ib tekkida probleeme hilisema juureravi vajaduse puhul, kuna juurekanal(id) pole siis l\u00e4bitav(ad).<\/li>\n<\/ul>\n<h6><strong>J\u00e4ta meelde!<\/strong><br>\n<strong>\u2013 Primaarne dentiin<\/strong><span style=\"line-height: 21px; background-color: transparent;\"> \u2013 dentiin, mis on moodustunud enne s\u00fcndi.<br>\n<\/span><strong>\u2013 Sekundaarne dentiin<\/strong><span style=\"line-height: 21px; background-color: transparent;\"> \u2013 dentiin, mis on moodustunud p\u00e4rast\u00a0 s\u00fcndi normaalsete f\u00fcsioloogiliste protsesside (vananemine) tagaj\u00e4rjel. Pole patoloogiline.<br>\n<\/span><strong>\u2013 Tertsiaarne dentiin<\/strong> ehk <strong>reparatiivne dentiin<\/strong><span style=\"line-height: 21px; background-color: transparent;\"> \u2013 v\u00e4lise \u00e4rritaja v\u00f5i vigastuse t\u00f5ttu moodustunud dentiin. Tekib hamba kaitsevajaduse t\u00f5ttu patoloogia tagaj\u00e4rjel.<\/span><\/h6>\n<h2>2. Radikulaarne pulp<\/h2>\n<p>Radikulaarseks\u00a0 ehk juurepulbiks nimetatakse pehmet kude, mis paikneb hamba juurekanalis. Juurekanalid asuvad enamasti hamba juure ristl\u00e4bil\u00f5ike suhtes tsentris, kui juures paikneb \u00fcks juurekanal. Pulbikude on hamba juureosas v\u00e4hem kui krooniosas t\u00e4nu juurekanali kitsale diameetrile. Kui juur on k\u00f5verusega ehk kurvatuuriga, siis on k\u00f5ver ka juurekanal juure sees ning kanalit\u00a0 puhastada on \u00fcsna keeruline. Juurekanalid kitsenevad hamba krooni poolt juuretipu suunas ning l\u00f5ppevad hamba apikaalavaga (<em>foramen apicale<\/em>).<\/p>\n<h2>3. Lisakanalid<\/h2>\n<p>Lisakanalid on v\u00e4ikesed kanalid, mis ulatuvad horisontaal-, lateraal- v\u00f5i vertikaalsuunas hamba pulbist periodonti. Kanalid sisaldavad sidekude ja veresooni, kuid ei varusta pulpi kollateraalse vereringega. Neid leidub <strong>enim juurekanali tipuosas<\/strong>, kus lisakanalid v\u00f5ivad moodustada apikaalse delta. Hargnemine on t\u00f5en\u00e4olisem kuni 3 mm kaugusel tipust ja tavalisem molaaridel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/moisted_1.png?itok=aTYpTXWb\" width=\"400\" height=\"266\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210774%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<h2>4. Furkatsiooniala kanalid<\/h2>\n<p>Furkatsiooniala kanalid on v\u00e4ikesed kanalid, mis paiknevad hamba furkatsiooni ehk juurte hargnemise alal.<\/p>\n<h2>5. Istmus<\/h2>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"float: right;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/moisted_2.png?itok=cq8kz5Ij\" width=\"287\" height=\"347\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210773%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p>Istmus on kitsas lindikujuline \u00fchendus kahe juurekanali vahel, mis sisaldab pulpi v\u00f5i pulbilaadset kude. T\u00f5en\u00e4olisemalt esinevad nad \u00a0juurtes, kus paikneb korraga mitu juurekanalit.<\/p>\n<h2>6. Kanalisuudmed<\/h2>\n<h2>7. Tipumulk<\/h2>\n<p>Tipumulk ehk apikaalava <em>(<\/em><em>foramen apicale)<\/em> on hamba juure l\u00f5pp-punkt, kus hambasse sisenevad n\u00e4rvid ja veresooned ning mille kaudu toimub hamba ainevahetus. See moodustub hamba arengu l\u00f5ppfaasis, kui juure tipuosa koondub ehk konvergeerub ning moodustab kitsuse ehk konstriktsiooni, mille tipuossa j\u00e4\u00e4b \u00fcks suurem ning mitu v\u00e4iksemat avaust, mille kaudu on hamba pulp \u00fchenduses hammast \u00fcmbritseva periodondiga. Juurekanali tipuosa hargnemine tekitab juuretipu v\u00e4lispinnal v\u00e4iksemad avaused, mis moodustavad juure tipuosas v\u00e4ikeste kanalikeste kogumi ehk nn. apikaalse delta.<\/p>\n<figure id=\"attachment_537\" aria-describedby=\"caption-attachment-537\" style=\"width: 557px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-537 size-full\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/7_0.png\" alt=\"\" width=\"557\" height=\"195\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/7_0.png 557w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/7_0-300x105.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 557px) 100vw, 557px\"><figcaption id=\"caption-attachment-537\" class=\"wp-caption-text\">Valik foramen apicale erinevaid variatsioone hammastel. A \u2013 \u00fcksik; B \u2013 konvergeeruv; C \u2013 paralleelne; D \u2013 apikaalne delta. Allikas: Giornale Italiano di Endodonzia (2014) 28, 41\u201445.<\/figcaption><\/figure>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Miks on hambale ohtlikud erinevad pisitraumad (tassi serv p\u00f5rkub m\u00f6\u00f6da hambakrooni, pall p\u00f5rkub m\u00f6\u00f6da hambaid jne)? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"Kuna hamba verevarustus ja innervatsioon toimub ainult hamba tipuava ja erinevate v\u00e4iksemate avauste kaudu hamba tipuosas, siis erinevate l\u00f6\u00f6ktraumade tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib hamba verevarustus kergesti katkeda. Kui hamba areng on l\u00f5ppenud, siis verevarustus hambas ei taastu ning tulemuseks on hambapulbi surm ehk devitaliseerumine.\">(Vastus)<\/a><\/h6>\n<p>J\u00e4rgnevalt vaatleme erinevaid hambagruppe eraldi. Erinevate hammaste pulbiruumi kirjeldused vastavad intaktsele ehk kahjustuseta hamba pulbiruumile. Juurte ning juurekanalite k\u00f5veruste ehk kurvatuuride suunad on loetletud enam levinumast vormist harvem esinevani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juurekanalite s\u00fcsteem on ruum dentiinis, mis sisaldab hambapulpi.\u00a0 See on hamba pehme eluskude, mis t\u00e4idab hamba sisemuses oleva \u00f5\u00f5nsuse ning reeglina vastab intaktsel hambal suurel m\u00e4\u00e4ral hamba v\u00e4liskujule. Ta koosneb veresoontest, n\u00e4rvikiududest, l\u00fcmfikoest, kollageenkiududest jne. Pulp on mesenh\u00fcmaalset p\u00e4ritolu ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":541,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}