{"id":49,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloualiiges\/"},"modified":"2024-04-11T08:15:50","modified_gmt":"2024-04-11T05:15:50","slug":"alaloualiiges","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/alaloualiiges\/","title":{"rendered":"Alal\u00f5ualiiges"},"content":{"rendered":"<p><strong>Alal\u00f5ualiiges <\/strong><em>(articulatio temporomandibularis) <\/em>on\u00a0 ainuke liiges kolju piirkonnas (v.a. kuulmeluukeste \u00fchendused).\u00a0 Tegemist on inkongruentse liigesega, kus kahe liigestuva pinna vahel paikneb <strong>liigeseketas <\/strong><em>(discus articularis)<\/em>, mis jaotab liigese \u00fclemiseks ja alumiseks osaks. Diski servad on liigest \u00fcmbritseva kapsliga tugevalt kokku kasvanud.<\/p>\n<p><strong>Liigesekapsel <\/strong><em>(capsula articularis) on <\/em>l\u00f5tv ja eriti eesmises osas \u00f5huke. <strong>Kapsel \u00fcmbritseb<\/strong> omavahel <strong>liigestuvat alal\u00f5uapead<\/strong> <em>(caput mandibulae), <\/em>oimuluul paiknevat<em>\u00a0 <\/em><strong>liigeseauku <\/strong><em>(fossa mandibularis seu articularis) <\/em>ning <strong>liigesek\u00f6brukest <\/strong><em>(tuberculum articulare),<\/em> kinnitudes alal\u00f5uakaelale. Kapslit tugevdavad mitmed sidemed, millest oluliseim on k\u00fclgmiselt paiknev <strong>oimu-alal\u00f5uaside <\/strong><em>(lig. laterale).<\/em><\/p>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Lehel\u00fcljel\u00a0<a href=\"http:\/\/iuventus.info\/Koerperbau\/pics_big\/0131.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/iuventus.info\/Koerperbau\/pics_big\/0131.html<\/a>\u00a0n\u00e4ed kursoriga liikudes piirkonnale vastavat nimetust.<\/h6>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"498\" height=\"305\" class=\"alignnone wp-image-163 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Allikas: [val=http:\/\/www.zdravosil.ru\/xirurgicheskaya-anatomiya-arterialnyx-stvolov\/page\/73\/ href=http:\/\/www.zdravosil.ru\/xirurgicheskaya-anatomiya-arterialnyx-stvolov\/page\/73\/]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng8.png\" alt=\"Allikas: [val=http:\/\/www.zdravosil.ru\/xirurgicheskaya-anatomiya-arterialnyx-stvolov\/page\/73\/ href=http:\/\/www.zdravosil.ru\/xirurgicheskaya-anatomiya-arterialnyx-stvolov\/page\/73\/]\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng8.png 498w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng8-300x184.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 498px) 100vw, 498px\"><\/p>\n<p><strong>Liikumine alaloualiigestes<\/strong> toimub <strong>kombineeritult<\/strong>. Liikumine s\u00f5ltub lihaste (eesk\u00e4tt m\u00e4lumislihaste) tegevusest; \u00a0liigutused on v\u00f5imalikud kolmes suunas:<\/p>\n<ol>\n<li>Alal\u00f5ua <strong>langetamine ja t\u00f5stmine<\/strong> toimub liigese alumises osas, alal\u00f5uapea ja liigeseketta alumise pinna vahel, \u00fcmber liigese frontaaltelje.<\/li>\n<li>Alal\u00f5ua liikumine <strong>ette- ja tahasuunas<\/strong> toimub liigese \u00fclemises osas, kus alal\u00f5uapea libiseb koos diskiga liigesek\u00f6brule ja tagasi liigeseauku.\u00a0Need kaks eelnimetatud liikumist toimuvad enamasti kombineeritult.<\/li>\n<li>Alal\u00f5ua <strong>k\u00fclgliikumisel <\/strong>j\u00e4\u00e4b liikumise suunas olev alal\u00f5uapea paigale ja p\u00f6\u00f6rdub vertikaaltelje \u00fcmber, kuid vastaspoolne liigesepea libiseb koos diskiga liigesek\u00f6brukesele.<\/li>\n<\/ol>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/files\/tmjanim.gif\" width=\"146\" height=\"143\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210627%22,%22view_mode%22:%22os_files_xxlarge%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><em>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/share\/img\/fig\/tmjanim.gif\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/share\/img\/fig\/tmjanim.gif<\/a><\/em><\/p>\n<h6><strong>Lisalugemiseks.<\/strong> Vaata l\u00fchikest videot (inglise keeles), mis kirjeldab liigese ehitust ja liikumist. Isegi kui sa k\u00f5igest aru ei saa, j\u00e4lgi kuidas toimub diski (videos lilla) normaalne ja patoloogiline liikumine \u2013 see on v\u00f5ti, mis aitab m\u00f5ista miks liigeses v\u00f5ivad tekkida kl\u00f5psatused, naksumine ja muud helid ning valu.<\/h6>\n<div class=\"wysiwyg-placeholder media-element file-default\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2210628%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">\n<div class=\"field-items\">\n<div class=\"field-item even\" style=\"text-align: center;\"><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n<div style=\"text-align: center;\"><span style=\"font-size: xx-small;\" data-mce-mark=\"1\">Allikas: <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=mB468Jh9aAY\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=mB468Jh9aAY<\/a><\/span><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alal\u00f5ualiiges (articulatio temporomandibularis) on\u00a0 ainuke liiges kolju piirkonnas (v.a. kuulmeluukeste \u00fchendused).\u00a0 Tegemist on inkongruentse liigesega, kus kahe liigestuva pinna vahel paikneb liigeseketas (discus articularis), mis jaotab liigese \u00fclemiseks ja alumiseks osaks. Diski servad on liigest \u00fcmbritseva kapsliga tugevalt kokku kasvanud. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-49","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":490,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/49\/revisions\/490"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}