{"id":48,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/sunnijargne-loualuude-kasv\/"},"modified":"2024-04-11T08:33:30","modified_gmt":"2024-04-11T05:33:30","slug":"sunnijargne-loualuude-kasv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/sunnijargne-loualuude-kasv\/","title":{"rendered":"S\u00fcnnij\u00e4rgne l\u00f5ualuude kasv"},"content":{"rendered":"<p><strong>N\u00e4o keskmise osa (sh \u00fclal\u00f5ua) kasv<\/strong> toimub kahe peamise mehhanismiga:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00fclal\u00f5ug <strong>nihkub<\/strong> koljup\u00f5himiku kasvu t\u00f5ttu passiivselt ettepoole<\/li>\n<li>toimub <strong>intensiivne kasv<\/strong> \u00fclal\u00f5ua\u00f5mbluste ja nina piirkonnas<\/li>\n<\/ul>\n<p>Aktiivse kasvamise ajal toimub <strong>luu pinna remodellatsioon<\/strong> (luu apositsioon koos resorptsiooniga). Luud lisandub eesk\u00e4tt \u00fclal\u00f5ua tagumisele osale <em>(tuber maxillae) <\/em>ja \u00f5mbluste piirkonda. \u00dclal\u00f5ua eespinnal (fatsiasalsel) domineerivad resorptsiooniprotsessid. \u00dclal\u00f5ug p\u00f6\u00f6rdub ja nihkub ette- ja allapoole.<\/p>\n<ul>\n<li>\u00dclal\u00f5ua laiuskasv (transversaalne kasv) toimub peamiselt suulae\u00f5mbluses <em>(sutura palatina mediana)<\/em> ja alveolaarj\u00e4tke <em>(processus alveolaris) <\/em>lateraalse pinna remodelleerumisel.<\/li>\n<li>Eest-taha suunaliselt kasvab \u00fclal\u00f5ug peamiselt \u00fclal\u00f5uak\u00f6bru <em>(tuber maxillae) <\/em>ja suulae-\u00fclal\u00f5ua \u00f5mbluse <em>(sutura palatinatransversa) <\/em>\u00a0kasvu ning l\u00f5ualuu \u00fcmberpaiknemise arvelt.<\/li>\n<li>\u00dclal\u00f5ua k\u00f5rguskasv saadakse peamiselt suulae \u00fcmberkujunemise, hammaste l\u00f5ikumise ja l\u00f5ualuu \u00fcmberpaiknemisega.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1073\" height=\"615\" class=\"alignnone wp-image-161\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"5-pilt_1.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_1.jpg\" alt=\"5-pilt_1.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_1.jpg 1073w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_1-300x172.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_1-1024x587.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_1-768x440.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1073px) 100vw, 1073px\"><\/p>\n<p><strong>Alal\u00f5ua kasv<\/strong> on kuni puberteedieani suhteliselt \u00fchtlane.<\/p>\n<p>Alal\u00f5ua kasv toimub:<\/p>\n<ul>\n<li>liigesj\u00e4tke <em>(processus condylaris) <\/em>k\u00f5hrel<\/li>\n<li>alal\u00f5uaharu <em>(ramus mandibulae) <\/em>tagaserval<\/li>\n<li>alveolaarj\u00e4tkel <em>(pars alveolaris)<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"656\" height=\"402\" class=\"alignnone wp-image-162\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"5-pilt_2.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_2.jpg\" alt=\"5-pilt_2.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_2.jpg 656w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/5-pilt_2-300x184.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 656px) 100vw, 656px\"><\/p>\n<p>Esmalt toimub l\u00f5ualuude laiuskasv, seej\u00e4rel pikkuskasv ja viimasena kasvab alal\u00f5ug k\u00f5rgusesse.<\/p>\n<p>Laiuskasv l\u00f5peb enne viimast kasvuspurti, enne puberteeti, kuid kaniinidevaheline distants v\u00f5ib p\u00e4rast 12. eluaastat isegi v\u00e4heneda. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ra v\u00f5ivad l\u00f5ualuud laieneda peale puberteeti tagumiste molaaride piirkonnas.<\/p>\n<p>Alal\u00f5ua pikkuskasv (ette ja alla) kattub puberteedieaga, kestes t\u00fcdrukutel umbes 14\u202615. eluaastani, poistel 18\u202619. eluaastani, p\u00e4rast seda toimub v\u00e4hene kasv ainult ette.<\/p>\n<p>L\u00f5ualuude kasv k\u00f5rgusesse kestab ka noorukieas, l\u00f5ppedes 20ndate eluaastate esimeses pooles.<\/p>\n<h6><strong>Vaata!<\/strong> Vaata 3-dimensionaalset videot kolju kasvust ja arengust. M\u00e4rka, kuidas n\u00e4okolju proportsioonid kasvades muutuvad, millistes l\u00f5ualuude osades ja mis suunas kasv toimub.<\/h6>\n<p style=\"text-align: center;\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 281px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"https:\/\/vimeo.com\/27264945\">Growth and Development of the Human Craniofacial Skeleton<\/a> from <a href=\"https:\/\/vimeo.com\/busybea\">Beatrice Lau<\/a> on <a href=\"https:\/\/vimeo.com\">Vimeo<\/a>.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"font-size: xx-small;\">Allikas:\u00a0<a href=\"http:\/\/vimeo.com\/27264945\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/vimeo.com\/27264945<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00e4o keskmise osa (sh \u00fclal\u00f5ua) kasv toimub kahe peamise mehhanismiga: \u00fclal\u00f5ug nihkub koljup\u00f5himiku kasvu t\u00f5ttu passiivselt ettepoole toimub intensiivne kasv \u00fclal\u00f5ua\u00f5mbluste ja nina piirkonnas Aktiivse kasvamise ajal toimub luu pinna remodellatsioon (luu apositsioon koos resorptsiooniga). Luud lisandub eesk\u00e4tt \u00fclal\u00f5ua tagumisele &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-48","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":506,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48\/revisions\/506"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}