{"id":46,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/kudede-moodustumine-looteeas\/"},"modified":"2024-04-11T08:28:46","modified_gmt":"2024-04-11T05:28:46","slug":"kudede-moodustumine-looteeas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/kudede-moodustumine-looteeas\/","title":{"rendered":"Kudede moodustumine looteeas"},"content":{"rendered":"

Iga arenev j\u00e4tke annab aluse luulisele skeletile ja sellega seotud pehmetele kudedele.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
J\u00e4tke<\/strong><\/td>\nSkelett<\/strong><\/td>\nPehmed koed<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Otsmikuj\u00e4tke<\/td>\nOtsmikuluu (os frontale)<\/em><\/td>\nLaup<\/td>\n<\/tr>\n
Mediaalne ninaj\u00e4tke<\/td>\n\u00dclal\u00f5ua eesmine osa (os incisivum<\/em>), mis hiljem liitub suulaega; ninavahesein (septum nasi) <\/em><\/td>\nNinaselg, \u00fclahuule keskmine osa (filtrum) <\/em><\/td>\n<\/tr>\n
Lateraalsed ninaj\u00e4tked<\/td>\nNinaluu (os nasale)<\/em>, pisaraluu (os lacrimale)<\/em><\/td>\nNinatiivad<\/td>\n<\/tr>\n
\u00dclal\u00f5ugmised j\u00e4tked<\/td>\n\u00dclal\u00f5ug (maxilla)<\/em>, suulaeluu (os palatinum)<\/em>, sarnaluu (os zygomaticum)<\/em><\/td>\nP\u00f5se \u00fclemised ja \u00fclahuule lateraalsed osad<\/td>\n<\/tr>\n
Alal\u00f5ugmised j\u00e4tked<\/td>\nAlal\u00f5ug (mandibula)<\/em><\/td>\nP\u00f5se alumised osad, alahuul<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Iga vistseraalkaare kossseisu kuulub lisaks skeletilisele alusele ka oma veresoon, n\u00e4rv ja lihased.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
Vistseraalkaar<\/strong><\/td>\nN\u00e4rv<\/strong><\/td>\nLihased<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
I vistseraalkaar<\/td>\nV kraniaaln\u00e4rv (nervus trigeminus)<\/em><\/td>\nM\u00e4lumislihased, enamik suup\u00f5hja lihastest<\/td>\n<\/tr>\n
II vistseraalkaar<\/td>\nVII kraniaaln\u00e4rv (nervus facialis)<\/em><\/td>\nMiimilised lihased<\/td>\n<\/tr>\n
III vistseraalkaar<\/td>\nIX kraniaaln\u00e4rv (n.glossopharyngeus)<\/em><\/td>\nSuulae, neelu ja k\u00f5ri lihased<\/td>\n<\/tr>\n
IV ja V vistseraalkaar<\/td>\nX kraniaaln\u00e4rv (nervus vagus)<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

4. n\u00e4dalal moodustuvad k\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed ja \u00fchinevad alal\u00f5ugmised j\u00e4tked, moodustades mandibulaarkaare<\/strong><\/p>\n

4.-5. n\u00e4dalal moodustub esmane suulagi<\/strong><\/p>\n

6. n\u00e4dalal moodustuvad l\u00f5uaalused s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmed ja ajutiste hammaste algmed.<\/strong><\/p>\n

6.-8. n\u00e4dalal \u00fchinevad keelep\u00e4ra ja keele eesmine osa<\/p>\n

7.-12. n\u00e4dalal moodustub sekundaarne suulagi<\/strong><\/p>\n

9.-10. n\u00e4dalal moodustub alal\u00f5ua alveolaarosa<\/p>\n

12. n\u00e4dalal on alal\u00f5ug \u00fclemise suhtes eespoolse asetusega<\/p>\n

13. n\u00e4dalal moodustuvad 1., 2., 3. ja 6. j\u00e4\u00e4vhamba algmed.<\/strong><\/p>\n

20. n\u00e4dalal moodustub \u00fclal\u00f5uaurke (sinus maxillaris) <\/em>alge. \u00dclal\u00f5ualuu on alal\u00f5ua suhtes eesmises asendis.<\/p>\n

Lisalugemiseks.<\/strong> P\u00f5hjalikumalt saad lugeda n\u00e4okolju arengust ja kasvust\u00a0 \u00f5pikust \u201cHammaste anatoomia, l\u00f5ualuude ja hambumuse areng ning kasv\u201d\u00a0(Saag jt; 2011) peat\u00fckist \u201cL\u00f5ualuude areng ja kasv\u201d, lk 8-20.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Iga arenev j\u00e4tke annab aluse luulisele skeletile ja sellega seotud pehmetele kudedele. J\u00e4tke Skelett Pehmed koed Otsmikuj\u00e4tke Otsmikuluu (os frontale) Laup Mediaalne ninaj\u00e4tke \u00dclal\u00f5ua eesmine osa (os incisivum), mis hiljem liitub suulaega; ninavahesein (septum nasi) Ninaselg, \u00fclahuule keskmine osa (filtrum) …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":503,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}