{"id":45,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuoone-moodustumine-looteeas\/"},"modified":"2024-04-11T08:28:00","modified_gmt":"2024-04-11T05:28:00","slug":"suuoone-moodustumine-looteeas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuoone-moodustumine-looteeas\/","title":{"rendered":"Suu\u00f5\u00f5ne moodustumine looteeas"},"content":{"rendered":"<p>2. rasedusn\u00e4dalal moodustub lootel esmane suulohk ja n\u00e4dal hiljem ilmuvad lootele evolutsiooni k\u00e4igus p\u00e4randuseks saadud l\u00f5pusepilud koos l\u00f5pusekaartega. Esimesest l\u00f5pusekaarest moodustub <strong>viis j\u00e4tket<\/strong>, mis <strong>\u00fcmbritsevad suulohku<\/strong> ja milledest arenevad n\u00e4o struktuurid.<\/p>\n<p>Suulohu kohal on paaritu otsmikuj\u00e4tke, k\u00fclgedel kaks \u00fclal\u00f5ugmist ja kaks alal\u00f5ugmist j\u00e4tket. <strong>Otsmikuj\u00e4tkel <\/strong>moodustuvad omakorda mediaalne ninaj\u00e4tke ja lateraalsed ninaj\u00e4tked, millest moodustub nina ja millede vahele j\u00e4\u00e4vad ninas\u00f5\u00f5rmed. Otsmikuj\u00e4tke kasvab 4.-5. rasedusn\u00e4dalal allapoole ja \u00fchineb mediaalsele kasvavate <strong>\u00fclal\u00f5ugmiste- <\/strong>ehk <strong>maksillaarj\u00e4tketega<\/strong>, moodustades <strong>esmase suulae \u2013 <\/strong>k\u00f5vasuulae eesmise osa <em>(os incisivum seu os intermaxillare seu os premaxillare)<\/em>\u00a0\u00a0 <em>\u00a0<\/em>koos l\u00f5ikehammastega ehk <strong>premaksilla, <\/strong>mis j\u00e4\u00e4b m\u00f5neks ajaks iseseisvana p\u00fcsima enne kui luustub k\u00f5vasuulae osaks<strong>.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Alal\u00f5ualuu <\/strong>areneb \u00fcmber Meckeli k\u00f5hre, mis j\u00e4\u00e4b koos n\u00e4rvi ja veresoonega tekkiva luu sisse ja hiljem taandub alveolaarkanaliks. Vasts\u00fcndinul on l\u00f5ualuud keskjoonel liitunud s\u00fcmf\u00fc\u00fcsi varal ja luustuvad 1-2. eluaastal paarituks alal\u00f5ualuuks <em>(mandibula).<\/em><\/p>\n<p>\u00dclal\u00f5ugmise- ja otsmikuj\u00e4tke vahele j\u00e4\u00e4b nina-pisaravagu <em>(sulcus nasolacrimalis)<\/em> mis hiljem moodustab nina-pisarakanali <em>(canalis nasolacrimalis). <\/em><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"605\" height=\"173\" class=\"alignnone wp-image-156 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"areng3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng3.png\" alt=\"areng3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng3.png 605w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng3-300x86.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 605px) 100vw, 605px\"><\/p>\n<p>7. rasedusn\u00e4dalal hakkavad <strong>\u00fclal\u00f5ugmistest j\u00e4tkedest<\/strong> horisontaalsuunas kasvama kaks koekurdu, mis l\u00e4henevad teineteisele, \u00fchinedes esmalt eesmises osas ja pikenedes hiljem tahasuunas, moodustades <strong>sekundaarse suulae<\/strong> (hilisem k\u00f5va- ja pehmesuulagi). Suulae tagumise osa kasv j\u00e4tkub 8.-12. rasedusn\u00e4dalani.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"475\" height=\"375\" class=\"alignnone wp-image-157\" title=\"areng4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng4.png\" alt=\"areng4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng4.png 475w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng4-300x237.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 475px) 100vw, 475px\"><\/p>\n<h6><strong>Vaata!<\/strong> N\u00e4o arengut tutvustab suurep\u00e4rane video. J\u00e4lgi, kuidas n\u00e4o proportsioonid muutuvad ja mis suunas kasv toimub.<\/h6>\n<p style=\"text-align: center;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"font-size: xx-small;\">Allikas:\u00a0<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wFY_KPFS3LA\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wFY_KPFS3LA<\/a><\/span><\/p>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong>\u00a0N\u00e4o piirkonna normaalne areng v\u00f5ib mitmesugustel p\u00f5hjustel h\u00e4iruda ja selle tulemusel tekivad erinevad patoloogiad. Kas tead millised l\u00f5hed esinevad n\u00e4o piirkonnas k\u00f5ige sagedamini?\u00a0<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"N\u00e4o piirkonnas on sagedaseimad huule- ja suulael\u00f5hed (\u00fche- v\u00f5i kahepoolsed ehk bilateraalsed). Vaata, mis sellise patoloogiaga kaasneb ja kes selle probleemiga tegelevad.\">(Vastus)<\/a><\/h6>\n<p style=\"text-align: center;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"font-size: xx-small;\">Allikas: <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WGFBG94wZDc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WGFBG94wZDc<\/a><\/span><\/p>\n<h6><strong>Lisalugemiseks.<\/strong> Kui sul on t\u00f5sisem huvi selle valdkonna vastu, siis v\u00f5id vaadata Kliinik 2013 dr Triin Jagom\u00e4gi juhitud sessiooni erinevate lektoritega, mis annab \u00fclevaate selliste laste olukorrast ja raviv\u00f5imalustest Eestis. Vaata videot! <span style=\"line-height: 21px; background-color: transparent;\">V\u00f5id kl\u00f5psida erinevate lektorite ja teemade vahel.<\/span><\/h6>\n<p style=\"text-align: center;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"font-size: xx-small;\">Allikas:\u00a0<a href=\"http:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=16620%20\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=16620<\/a>, pikkus 104 minutit\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2. rasedusn\u00e4dalal moodustub lootel esmane suulohk ja n\u00e4dal hiljem ilmuvad lootele evolutsiooni k\u00e4igus p\u00e4randuseks saadud l\u00f5pusepilud koos l\u00f5pusekaartega. Esimesest l\u00f5pusekaarest moodustub viis j\u00e4tket, mis \u00fcmbritsevad suulohku ja milledest arenevad n\u00e4o struktuurid. Suulohu kohal on paaritu otsmikuj\u00e4tke, k\u00fclgedel kaks \u00fclal\u00f5ugmist ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":502,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}