{"id":44,"date":"2024-04-04T00:17:32","date_gmt":"2024-04-03T21:17:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hambumuse-maaramine\/"},"modified":"2024-09-27T11:01:26","modified_gmt":"2024-09-27T08:01:26","slug":"hambumuse-maaramine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hambumuse-maaramine\/","title":{"rendered":"Hambumuse m\u00e4\u00e4ramine"},"content":{"rendered":"<p>Vaata videot \u00f5piobjektist <em>Hambaarst m\u00e4rkab hambumusanomaaliat<\/em> (autorid dr N\u00f5mmela ja dr Jagom\u00e4gi), kus tutvustatakse hambumuse m\u00e4\u00e4ramist ja kirjeldatakse hammaste omavahelisi suhteid erinevates\u00a0 tasapindades <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/hambumusanomaaliad\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/hambumusanomaaliad\/<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/norm-j%C3%A4%C3%A4vhammaskonnas\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"955\" height=\"661\" class=\"alignnone wp-image-155\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto; border: 1px solid #E0C5AD;\" title=\"hambumuse_maaramine1b.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine1b.png\" alt=\"hambumuse_maaramine1b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine1b.png 955w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine1b-300x208.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine1b-768x532.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 955px) 100vw, 955px\"><\/a><\/p>\n<h6><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"231\" height=\"92\" class=\"alignnone wp-image-153\" style=\"float: right; margin-left: 5px; margin-right: 5px; border: 1px solid #E0C5AD;\" title=\"hambumus3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumus3.png\" alt=\"hambumus3.png\">Pane t\u00e4hele!<\/strong> Hambumuse <strong>v\u00f5tmehammaseteks <\/strong>on esimesed j\u00e4\u00e4vmolaarid. Normaalse hambumuse korral paikneb\u00a0<strong>\u00fclemise esimese j\u00e4\u00e4vmolaari mesiobukaalne k\u00f6ber<\/strong>\u00a0alumise esimese j\u00e4\u00e4vmolaari <strong>p\u00f5ikifissuuris<\/strong>. <strong>\u00dclemise kaniini tipp<\/strong> j\u00e4\u00e4b alumise kaniini ja esimese premolaari vahele. \u00dclemised intsisiivid asuvad alumistest eespool ja nende vahel on kontakt.<\/h6>\n<p>Tavaolukorras ei puutu hambad kokku \u2013 isegi kui suu (huuled) on suletud, j\u00e4\u00e4b hammaste vahele 1-3 mm vaba ruumi \u2013 see on <strong>puhkeasend<\/strong>. Kui sellises asendis hambad kokku suruda, on tegemist <strong>tsentraalse oklusiooniga<\/strong>. Kui nihutada alal\u00f5uga ettepoole, nii et eeshambad puutuvad ots-otsaga kokku, on tegemist <strong>eesmise oklusiooniga<\/strong>. Libistades alal\u00f5uga paremale v\u00f5i vasakule, saame <strong>k\u00fclgmise oklusiooniasendi<\/strong>.<\/p>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Emotsionaalse stressiga (n\u00e4iteks eksamisessioonil) surume tihti tahtmatult hambaid kokku ja p\u00f5hjustame sellega pinge n\u00e4olihastes, mis omakorda v\u00f5ib p\u00f5hjustada nn pinge t\u00fc\u00fcpi peavalusid.<\/h6>\n<p>Samas olukorras on inimesed, kes tahtmatult hambaid krigistavad \u2013 bruksistid. <strong>Bruksismi <\/strong>p\u00f5hjuseid on palju ja s\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. Raviks on p\u00f5hjuse v\u00e4lja selgitamine ja (v\u00f5imalusel) nende k\u00f5rvaldamine ja\/v\u00f5i <strong>hambumuskaped<\/strong>, mis hoiavad puhkeasendit ja kaitsevad hammaste m\u00e4lumispindu krigistamisel tekkiva kulumise eest.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"557\" height=\"242\" class=\"alignnone wp-image-154 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"hambumuse_maaramine3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine3.png\" alt=\"hambumuse_maaramine3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine3.png 557w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambumuse_maaramine3-300x130.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 557px) 100vw, 557px\"><\/p>\n<h6><strong>Lisalugemiseks<\/strong>.\u00a0<span style=\"line-height: 21px;\">Huvi korral saad bruksismi<\/span>st l\u00e4hemalt lugeda\u00a0<a href=\"http:\/\/kiku.hambaarst.ee\/robot\/4\/bruksism\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/kiku.hambaarst.ee\/robot\/4\/bruksism<\/a> (lihtsalt m\u00f5istetav selgitus).<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vaata videot \u00f5piobjektist Hambaarst m\u00e4rkab hambumusanomaaliat (autorid dr N\u00f5mmela ja dr Jagom\u00e4gi), kus tutvustatakse hambumuse m\u00e4\u00e4ramist ja kirjeldatakse hammaste omavahelisi suhteid erinevates\u00a0 tasapindades https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/hambumusanomaaliad\/. Pane t\u00e4hele! Hambumuse v\u00f5tmehammaseteks on esimesed j\u00e4\u00e4vmolaarid. Normaalse hambumuse korral paikneb\u00a0\u00fclemise esimese j\u00e4\u00e4vmolaari mesiobukaalne k\u00f6ber\u00a0alumise esimese &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":553,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}