{"id":43,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-krooni-struktuurid\/"},"modified":"2024-04-10T16:57:35","modified_gmt":"2024-04-10T13:57:35","slug":"hamba-krooni-struktuurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-krooni-struktuurid\/","title":{"rendered":"Hamba krooni struktuurid"},"content":{"rendered":"<p>Hamba kroonil eristatakse olulisi struktuure nagu fissuurid, ehk vaod, k\u00f6brud jms, mis annavad hambale iseloomuliku kuju.<\/p>\n<p><strong>Sagarad<\/strong> ehk<strong> loobused <\/strong>on \u00fcmarad osad, millest hambad moodustuvad. Arengu jooksul need \u00fchinevad omavahel, kuid j\u00e4\u00e4vad \u00fcksteisest eraldatuks <strong>arenguvagudega.<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"232\" height=\"219\" class=\"alignnone wp-image-152\" style=\"float: right; margin-left: 10px; margin-right: 10px;\" title=\"struktuurid1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid1.png\" alt=\"struktuurid1.png\">K\u00f6brud<\/strong> <em>(cuspes dentium) <\/em>on oklusaalpinna k\u00f5rgemad, p\u00fcramiidi- v\u00f5i koonusekujulised osad, millel on k\u00f6brutipp ja k\u00fclgpinnad.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>K\u00f6brukesed<\/strong> on v\u00e4iksemad kui k\u00f6brud ja need esinevad enamasti harva, variatsioonidena.<\/li>\n<li><strong>Tsingulum<\/strong> <em>(cingulum) <\/em>on eeshammaste lingvaalsel pinnal, hamba tservikaalses kolmandikus paiknev \u00fcmar k\u00f5rgendik.<\/li>\n<\/ul>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"325\" height=\"213\" class=\"alignnone wp-image-151 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid2.png\" alt=\"struktuurid2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid2.png 325w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid2-300x197.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 325px) 100vw, 325px\"><\/p>\n<p><strong>Harjad <\/strong>ehk<strong> liistud <\/strong>on hamba k\u00f5rgemad osad, mis j\u00e4\u00e4vad k\u00f6prude k\u00fclgpindade vahele.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"218\" class=\"alignnone wp-image-146 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid3.png\" alt=\"struktuurid3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid3.png 700w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid3-300x93.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\"><\/p>\n<ul>\n<li><strong>K\u00f6bruhari<\/strong>\u00a0 on k\u00f6brutipult (fissuuri) laskuv k\u00f5rgem osa, mis saab nimetuse vastavalt oma paiknemisele (kas bukaalne, lingvaalne, mesiaalne v\u00f5i distaalne).<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"padding-left: 60px;\">Eristatakse:<br>\n<strong>peamist <\/strong>ehk<strong> triangulaarset harja<\/strong>, mis laskub k\u00f6brutipult hamba keskosa poole;<br>\nosadel hammastel lisaks <strong>p\u00f5ikiharja<\/strong> (ainult \u00fclemistel molaaridel, hari kulgeb mesiopalatinaalselt k\u00f6brult distobukaalsele k\u00f6brule)\u00a0ja <strong>risti- <\/strong>ehk<strong> transversaalset harja<\/strong> \u2013 tagumistel hammastel risti \u00fcle oklusaalpinna kulgev hari, mis on kombinatsioon kahest \u2013 bukaalsest ja lingvaalsest \u2013 triangulaarharjast.<\/p>\n<ul>\n<li><strong>\u00c4\u00e4reliist <\/strong>v\u00f5i<strong> \u00e4\u00e4rehari <\/strong>\u00a0on hamba mesiaalsel ja distaalsel \u00e4\u00e4rel kulgev \u00fcmar k\u00f5rgem ala.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Lohk<\/strong><em> (fovea)<\/em> on \u00fcmar v\u00f5i nurgeline s\u00fcvend hambapinnal.\u00a0Molaaridel ja premolaaridel on <strong>kolmnurkesed<\/strong> ehk<strong> triangulaarsed lohud<\/strong>, mis piirnevad \u00e4\u00e4reliistuga. Molaaridel on lisaks <strong>tsentraallohk,<\/strong> kus kohtuvad k\u00f5ik arenguvaod.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"221\" class=\"alignnone wp-image-147 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid4.png\" alt=\"struktuurid4.png\"><\/p>\n<p><strong>Fisuurid<\/strong> ehk<strong> vaod<\/strong> <em>(fissures) <\/em>on k\u00f6prudevahelised madalamad alad, (arengu)vaod hamba oklusaalpinnal. Eristatakse <strong>esmaseid- <\/strong>ehk<strong> arenguvagusid<\/strong> ja <strong>teiseseid- <\/strong>ehk<strong> lisavagusid<\/strong>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"230\" height=\"220\" class=\"alignnone wp-image-148 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid5.png\" alt=\"struktuurid5.png\"><\/p>\n<p><strong>L\u00f5ikeserv<\/strong> on ainult esihammastel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"273\" height=\"219\" class=\"alignnone wp-image-149 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid6.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid6.png\" alt=\"struktuurid6.png\"><\/p>\n<p><strong>Mamelonid <\/strong>on esihamba l\u00f5ikeserval paiknevad sakikesed, mis eristavad kolme sagarat, millest hammas on arenenud. Hiljem kuluvad need \u00fchetasaseks l\u00f5ikeservaks. Kulumata mamelonid hilisemas eas v\u00f5ivad olla \u00fcheks valehambumuse m\u00e4rgiks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"273\" height=\"201\" class=\"alignnone wp-image-150 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"struktuurid7.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/struktuurid7.png\" alt=\"struktuurid7.png\"><\/p>\n<p><span style=\"color: #ff0000;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"638\" height=\"375\" class=\"alignnone wp-image-145 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"anat3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat3.png\" alt=\"anat3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat3.png 638w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat3-300x176.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 638px) 100vw, 638px\"><\/span><\/p>\n<h6><strong>Lisalugemiseks<\/strong>. Soovi korral saab p\u00f5hjalikuma hamba anatoomiaga tutvuda inglisekeelsel lehel <a href=\"http:\/\/what-when-how.com\/category\/dental-anatomy-physiology-and-occlusion\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/what-when-how.com\/category\/dental-anatomy-physiology-and-occlusion\/<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hamba kroonil eristatakse olulisi struktuure nagu fissuurid, ehk vaod, k\u00f6brud jms, mis annavad hambale iseloomuliku kuju. Sagarad ehk loobused on \u00fcmarad osad, millest hambad moodustuvad. Arengu jooksul need \u00fchinevad omavahel, kuid j\u00e4\u00e4vad \u00fcksteisest eraldatuks arenguvagudega. K\u00f6brud (cuspes dentium) on oklusaalpinna &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":442,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/442"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}