{"id":42,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/parodont\/"},"modified":"2024-04-11T08:21:29","modified_gmt":"2024-04-11T05:21:29","slug":"parodont","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/parodont\/","title":{"rendered":"Parodont"},"content":{"rendered":"

Parodondiks <\/strong>\u00a0v\u00f5i periodondiks<\/strong> (periodontium) <\/em>nimetatakse hammaste hoideaparaati<\/strong> \u2013 hambaid \u00fcmbritsevate ja toetavate kudede kompleksi, kuhu kuuluvad l\u00f5ualuu alveolaarj\u00e4tke<\/strong> (processus alveolaris)<\/em>, ige<\/strong> (gingiva)<\/em>, juuretsement<\/strong>\u00a0(cementum)\u00a0<\/em> ja periodontaalkiud<\/strong> (ligamentum periodontale seu alveolodentalia)<\/em>.<\/p>\n

Ige<\/strong> (gingiva) <\/em>katab alveolaarluud ja \u00fcmbritseb hamba kaelaosa, t\u00f5ustes ja laskudes\u00a0 koos emaili-tsemendipiiriga. Igeme k\u00f5rgem, hammaste vahele j\u00e4\u00e4v osa on igeme papill<\/strong> (papilla)<\/em>. \u00a0Igeme ja hambakrooni vahele j\u00e4\u00e4b igemetasku<\/strong> (sulcus gingivalis), <\/em>mille s\u00fcgavus on normaalselt 1-3 mm.<\/p>\n

Igemetasku p\u00f5hjas on tihedalt hambale liibunud \u00fchendusepiteel<\/strong>, mis koos juuretsemendilt igemesse kulgevate igemekiududega<\/strong> (fibrae dentogingivalia seu cementogingivalia)<\/em> on peamine kaitse<\/strong>, mis takistab mikroorganismide sattumist s\u00fcgavamale kinnituskudedesse. Lisaks toestavad iget igemetevahelised ja -sisesed kiud.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Pane t\u00e4hele!<\/strong> Terve ige on \u00f5huke, tihedalt hambale liibunud ja \u00f5rnroosa v\u00e4rvusega nagu \u00fclaloleval fotol. Kas m\u00e4rkasid siiski \u00fchte erinevust? (Vastus)<\/a><\/h6>\n

Hammas kinnitub l\u00f5ualuus alveooli<\/strong> ehk hambasompu<\/strong>. L\u00f5ualuu ja juurepinna vahele j\u00e4\u00e4b umbes 0,1 mm laiune ruum, periodontaalpilu<\/strong>, mida t\u00e4idab n\u00e4rvide ja veresoonterikas sidekude.<\/p>\n

Hammas kinnitub l\u00f5ualuusse kollageenist koosnevate\u00a0periodontaalligamentide<\/strong> abil, mis amortiseerivad m\u00e4lumisel tekkivaid j\u00f5ude ja hoiavad hammast paigal. Kollageeenkimbud kulgevad eri suundades, kinnitudes <\/strong>alveooli seina<\/strong> ja\u00a0<\/strong> juuretsementi<\/strong> (lfibrae alveolodentalia seu cementoalveolares) <\/em>v\u00f5i igemetesse <\/strong>( fibrae alveologingivalia)<\/em>.<\/p>\n

Kas tead?<\/strong> N\u00e4iteks vale harjamistehnika v\u00f5i parodondihaiguste puhul nihkub igeme piir (koos alveolaarluu k\u00f5rgusega)\u00a0 apikaalsemale ja paljastub juuretsement ning hamba kliiniline kroon pikeneb. Seet\u00f5ttu\u00a0v\u00e4heneb toestus hambale\u00a0ja \u00fclekoormusest tingitult tekib hamba suurenenud liikuvus mis v\u00f5ib viia\u00a0hamba kaotuseni.<\/h6>\n

\"parodont2.png\"<\/p>\n

Vaba ige<\/strong> liibub tihedalt vastu hammast ja nende vahele j\u00e4\u00e4b igemetasku<\/strong> (sulcus gingivalis)<\/em>. Igemevagu<\/strong> on kerge sisset\u00f5mme igemel, kohas kus vaba ige algab ja n\u00e4itab ligil\u00e4hedaselt igemetasku p\u00f5hja asukohta.\u00a0 Kinnitunud ige <\/strong>\u00fcmbritseb alveolaarluud ja l\u00e4heb \u00fcle liikuvaks suu limaskestaks<\/strong>. Piir liikuva ja liikumatu limaskesta vahel kannab nimetust mukogingivaalne \u00fchendus<\/strong>.<\/p>\n

\"parodont3.png\"<\/p>\n

Kas tead<\/strong>?<\/strong> Parodondi ja periodondi m\u00f5isted on paralleelselt kasutuses, kuid neil on v\u00e4ike, n\u00fcansiline erinevus. Kas tead milline? (Vastus)<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Parodondiks \u00a0v\u00f5i periodondiks (periodontium) nimetatakse hammaste hoideaparaati \u2013 hambaid \u00fcmbritsevate ja toetavate kudede kompleksi, kuhu kuuluvad l\u00f5ualuu alveolaarj\u00e4tke (processus alveolaris), ige (gingiva), juuretsement\u00a0(cementum)\u00a0 ja periodontaalkiud (ligamentum periodontale seu alveolodentalia). Ige (gingiva) katab alveolaarluud ja \u00fcmbritseb hamba kaelaosa, t\u00f5ustes ja laskudes\u00a0 …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":499,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}