{"id":40,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuesik\/"},"modified":"2024-04-11T08:18:14","modified_gmt":"2024-04-11T05:18:14","slug":"suuesik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuesik\/","title":{"rendered":"Suuesik"},"content":{"rendered":"<p><strong>Suuesik<\/strong> <em>(vestibulum oris) <\/em>on ahas ruum, mis on piiratud v\u00e4ljastpoolt huulte ja p\u00f5skedega ning seest hammaste ja alveolaarj\u00e4tkega. Suletud suu korral liibuvad huuled ja p\u00f5sed tuihedalt vastu hambaridasid.<\/p>\n<p>Huuled ja p\u00f5sed on moodustunud peamiselt <strong>miimilistest lihastest<\/strong>, mida katavad v\u00e4ljastpoolt nahk ning seest limaskest. Kohas, kus limaskest l\u00e4heb \u00fcle alveolaarj\u00e4tkele, saavad kokku liikuv ja liikumatu limaskest \u2013 see on <strong>suuesiku \u00fcleminekuvolt<\/strong>.<\/p>\n<p>Viimase alumise molaari taga on <strong>retromolaarala <\/strong>ehk<strong> -lohk<\/strong>. See koht on ainuke, mis intaktse (ehk terve, puutumatu) hambarea korral suletud suus \u00fchendab suuesikut suu\u00f5\u00f5nega.<\/p>\n<p>N\u00e4o keskjoonel on huuled alveolaarj\u00e4tkele kinnitunud <strong>\u00fclemise ja alumise huulekidaga<\/strong> <em>(frenulum labii superioris et inferioris)<\/em>. Sarnaseid, kuid v\u00e4hem v\u00e4ljendunud <strong>p\u00f5sekidasid<\/strong> v\u00f5ib esineda ka mujal suuesikus, enamasti \u00fclemiste premolaaride piirkonnas.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"250\" height=\"207\" class=\"alignnone wp-image-140 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"suuesik.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuesik.png\" alt=\"suuesik.png\"><\/p>\n<p>J\u00e4lgi fotol oleva proteesi \u00e4\u00e4rte kuju ja k\u00f5rgust \u2013 need arvestavad nii suuesiku s\u00fcgavust kui kidasid. Tsentraalsete intsisiivide juures on proteesi baasise osas s\u00fcgav sissel\u00f5ige \u2013 ruum \u00fclemise huulekida jaoks.<\/p>\n<p>P\u00f5se limaskesta avaneb \u00fclemise teise molaari krooni serva k\u00f5rgusel <strong>k\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4rme juha<\/strong> <em>(ductus parotideus) <\/em>v\u00e4ikese <strong>papillina<\/strong> <em>(papilla parotidea) <\/em>, mille keskel on avaus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"387\" height=\"290\" class=\"alignnone wp-image-141 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"K\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4rme juha avanemisekoht (papill) p\u00f5se limaskestal. Allikas: [val=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Ohrspeicheldr%C3%BCsenausgang_%28Parotis%29.JPG href=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Ohrspeicheldr%C3%BCsenausgang_%28Parotis%29.JPG]n\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuesik2.png\" alt=\"K\u00f5rvas\u00fcljen\u00e4\u00e4rme juha avanemisekoht (papill) p\u00f5se limaskestal. Allikas: [val=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Ohrspeicheldr%C3%BCsenausgang_%28Parotis%29.JPG href=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Ohrspeicheldr%C3%BCsenausgang_%28Parotis%29.JPG]n\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuesik2.png 387w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuesik2-300x225.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 387px) 100vw, 387px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suuesik (vestibulum oris) on ahas ruum, mis on piiratud v\u00e4ljastpoolt huulte ja p\u00f5skedega ning seest hammaste ja alveolaarj\u00e4tkega. Suletud suu korral liibuvad huuled ja p\u00f5sed tuihedalt vastu hambaridasid. Huuled ja p\u00f5sed on moodustunud peamiselt miimilistest lihastest, mida katavad v\u00e4ljastpoolt nahk &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":496,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/496"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}