{"id":4,"date":"2024-04-04T00:17:29","date_gmt":"2024-04-03T21:17:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/malumine\/"},"modified":"2024-04-11T08:10:06","modified_gmt":"2024-04-11T05:10:06","slug":"malumine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/malumine\/","title":{"rendered":"M\u00e4lumine"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4lumine on protsess, mille jooksul toit hammustatakse ja peenestatakse v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks, seguneb s\u00fcljega ja moodustatakse toidutomp, mis neelatakse alla.<\/p>\n<h2>M\u00e4lumists\u00fckkel<\/h2>\n<p>M\u00e4lumists\u00fckli ajal liigub alal\u00f5ug, \u00a0toimub suu avamine, sulgemine, retrusioon (tahapoole liikumine), protrusioon (ettepoole liikumine), ja lateraalsele (ehk k\u00fcljele) liikumine.<\/p>\n<p>Keskmiselt kulub 15 liigutust, et toit saaks alla neelamiseks piisavalt peenestatud ja suu avamine toimub 16-20 mm ulatuses.<\/p>\n<p>Imetajad n\u00e4rivad enamasti \u00fche l\u00f5ualuupoolega korraga. <b>Toidu peenestamine<\/b> toimub hammaste vahel 3 faasis:<\/p>\n<ul>\n<li>Toidu l\u00f5ikamine (bukaalne faas)<\/li>\n<li>Purustamine (lingvaalne faas)<\/li>\n<li>H\u00f5\u00f5rumine\/krigistamine (lingvaalne faas)<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"506\" height=\"521\" class=\"alignnone wp-image-73\" title=\"Allika p\u00f5hjal: https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/282784479\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-1.png\" alt=\"1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-1.png 506w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-1-291x300.png 291w\" sizes=\"auto, (max-width: 506px) 100vw, 506px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"701\" height=\"447\" class=\"alignnone wp-image-74\" title=\"Allika p\u00f5hjal: https:\/\/www.slideshare.net\/indiandentalacademy\/physiology-of-stomatognathic-system-ppt\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-2.png\" alt=\"2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-2.png 701w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/joon7-2-300x191.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 701px) 100vw, 701px\"><\/p>\n<p>3 m\u00e4lumists\u00fckli faasi:<\/p>\n<ul>\n<li>Avamine (alal\u00f5ug langetatakse)<\/li>\n<li>Sulgemine (alal\u00f5ug t\u00f5stetakse)<\/li>\n<li>Oklusaalne\/interkusbidaalne faas<\/li>\n<\/ul>\n<p>Suu avamine ja sulgemine toimuvad alal\u00f5ualuu liigese frontaaltelje \u00fcmber, liigese alumises osas (alal\u00f5ualuupea ja liigesediski alumise pinna vahel).<\/p>\n<p>K\u00fclgliikumisel j\u00e4\u00e4b liikumissuunapoolne alal\u00f5ualuupea liigeseauku ja p\u00f6\u00f6rdub vertikaaltelje \u00fcmber,\u00a0 vastaspoolel liigesepea libiseb koos diskiga liigesek\u00f6brukesele.<\/p>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Miks ei tohiks n\u00e4rimiskummi n\u00e4rida kauem kui 5-10 minuti v\u00e4ltel p\u00e4rast toidukorda? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"N\u00e4rimiskummi n\u00e4rimine soodustab s\u00fclje eritumist, aidates p\u00e4rast toidukorra l\u00f5ppu hammastel puhastuda ja happesusel taastuda - kuni 5 minutit on selleks piisav. Liiga pikk n\u00e4rimiskummi kasutamine koormab liigselt m\u00e4lumislihaseid ja alaloualiigest.\">(Vastus)<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00e4lumine on protsess, mille jooksul toit hammustatakse ja peenestatakse v\u00e4ikesteks t\u00fckkideks, seguneb s\u00fcljega ja moodustatakse toidutomp, mis neelatakse alla. M\u00e4lumists\u00fckkel M\u00e4lumists\u00fckli ajal liigub alal\u00f5ug, \u00a0toimub suu avamine, sulgemine, retrusioon (tahapoole liikumine), protrusioon (ettepoole liikumine), ja lateraalsele (ehk k\u00fcljele) liikumine. Keskmiselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":483,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}