{"id":37,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuoone-regioonid-ja-struktuurid\/"},"modified":"2024-04-11T08:16:27","modified_gmt":"2024-04-11T05:16:27","slug":"suuoone-regioonid-ja-struktuurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/suuoone-regioonid-ja-struktuurid\/","title":{"rendered":"Suu\u00f5\u00f5ne regioonid ja struktuurid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Suu\u00f5\u00f5nt piiravad<\/strong> v\u00e4ljast <strong>huuled<\/strong> <em>(labium superius et inferius) <\/em>ja <strong>p\u00f5sed <\/strong><em>(buccae)<\/em>, seesmiselt suupohi ja suulagi ning tagumises osas kurgukaared.<\/p>\n<p>Suu\u00f5\u00f5s jaguneb kaheks osaks<strong>. <\/strong>Need kaks ruumi on eraldatud teineteisest hammaste ja alveolaarj\u00e4tkega. <strong>Suuesik<\/strong> <em>(vestibulum oris) <\/em>on huulte ja p\u00f5skede ning hammaste vahele j\u00e4\u00e4v pilujas ruum.<strong> P\u00e4rissuu\u00f5\u00f5s<\/strong> <em>(cavitas oris propria) <\/em>j\u00e4\u00e4b hammastest sissepoole ja l\u00e4heb \u00fcle kurgukitsuse kaudu kurguks. \u00dchendus kahe ruumi vahel on hambarea l\u00f5pus,<strong> retrodentaalruumi<\/strong> kaudu.<\/p>\n<p><strong>Suulagi <\/strong>jaguneb kaheks, <strong>pehme-<\/strong> <em>(palatum molle) <\/em>ja <strong>k\u00f5vasuulaeks<\/strong> <em>(palatum durum) <\/em>, mis on suu\u00f5\u00f5ne \u00fclemiseks osaks. Kui suu on suletud, t\u00e4idab suu\u00f5\u00f5nt lihaseline <strong>keel<\/strong> <em>lingua<\/em>,<em> glossa)<\/em>. Keele alla j\u00e4\u00e4b <strong>suupohi<\/strong> <em>(fundus oris)<\/em>, mille moodustavad suup\u00f5hja lihased ja kus paiknevad kaks paari suuri s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmeid.<\/p>\n<p>Suu\u00f5\u00f5ne taha j\u00e4\u00e4b <strong>kurgukitsus<\/strong>\u00a0 <em>(isthmus faucium)\u00a0<\/em> ja <strong>neel<\/strong> <em>(pharynx)<\/em>, mille ette j\u00e4\u00e4vad kaks paari kurgukaari (eespoolne suulae-keele kaar <em>arcus palatoglossus <\/em>ja tagapoolne suulae-neelu kaar <em>arcus palatopharyngeus<\/em>), millede vahelises urkes\u00a0<em>(sinus tonsillaris)\u00a0<\/em> on l\u00fcmfikoe kogumikud \u2013 <strong>suulae tonsill <\/strong>ehk<strong> kurgumandel<\/strong> <em>(tonsilla palatina)<\/em>.<\/p>\n<p>Suu\u00f5\u00f5s, eriti igemed ja keel, on v\u00e4ga <strong>hea verevarustusega<\/strong> ja veritsevad vigastusel v\u00f5i muul p\u00f5hjusel tugevasti. Keel ja huuled on k\u00f5rge <strong>puutetundlikkusega<\/strong>. Keelel olevad maitsmispungad on olulised toidu <strong>tunnetusel<\/strong>; keelel on oluline osa nii toidu <strong>m\u00e4lumisel<\/strong> kui <strong>k\u00f5nelemisel<\/strong>.<\/p>\n<h6><strong>\u00dclesanne<\/strong>.\u00a0Loe suu\u00f5\u00f5ne anatoomia p\u00f5hjalikumat kirjeldust \u201cInimese anatoomia\u201d \u00f5pikust\u00a0(Arne Lepp; 2013) peat\u00fckkidest \u201cSuu\u00f5\u00f5s\u201d (lk 338-339) ning \u201cKeel\u201d (lk 346-349).<\/h6>\n<p>Suu\u00f5\u00f5s:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"578\" height=\"274\" class=\"alignnone wp-image-137 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"suuoos.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuoos.png\" alt=\"suuoos.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuoos.png 578w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/suuoos-300x142.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 578px) 100vw, 578px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suu\u00f5\u00f5nt piiravad v\u00e4ljast huuled (labium superius et inferius) ja p\u00f5sed (buccae), seesmiselt suupohi ja suulagi ning tagumises osas kurgukaared. Suu\u00f5\u00f5s jaguneb kaheks osaks. Need kaks ruumi on eraldatud teineteisest hammaste ja alveolaarj\u00e4tkega. Suuesik (vestibulum oris) on huulte ja p\u00f5skede ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":491,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/491"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}