{"id":35,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/nao-regioonid\/"},"modified":"2024-04-11T08:13:56","modified_gmt":"2024-04-11T05:13:56","slug":"nao-regioonid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/nao-regioonid\/","title":{"rendered":"N\u00e4o regioonid"},"content":{"rendered":"<p>N\u00e4gu (ja kael) on inimese kehas \u00fched mitmekesisemaid piirkondi, kus piiratud alal leidub v\u00e4ga erinevaid struktuure. N\u00e4o piirkonna muudavad erip\u00e4raseks siin paiknevad meeleelundid ning emotsioonide v\u00e4ljendamine n\u00e4oilmetega. <strong>Ei ole \u00fchtegi teist kehaosa millega inimene samav\u00f5rd samastuks kui tema n\u00e4gu.<\/strong><\/p>\n<p>Kliiniliseks t\u00f6\u00f6ks ja selleks valmistumisel on oluline teada kudede ise\u00e4rasusi ja organite paiknemist erinevates piirkondades ning kirjeldada kliiniliste leidude asukohta. Kirjeldamise lihtsustamiseks kasutatakse keha piirkondadeks jaotamist ja v\u00e4liseid orientiire.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"714\" height=\"425\" class=\"alignnone wp-image-135 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"nao_piirkonnad.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nao_piirkonnad.png\" alt=\"nao_piirkonnad.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nao_piirkonnad.png 714w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nao_piirkonnad-300x179.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 714px) 100vw, 714px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00e4gu (ja kael) on inimese kehas \u00fched mitmekesisemaid piirkondi, kus piiratud alal leidub v\u00e4ga erinevaid struktuure. N\u00e4o piirkonna muudavad erip\u00e4raseks siin paiknevad meeleelundid ning emotsioonide v\u00e4ljendamine n\u00e4oilmetega. Ei ole \u00fchtegi teist kehaosa millega inimene samav\u00f5rd samastuks kui tema n\u00e4gu. Kliiniliseks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":487,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}