{"id":34,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/6-nao-valised-orientiirid-ja-regioonid-suuoone-struktuurid\/"},"modified":"2024-12-16T20:57:15","modified_gmt":"2024-12-16T18:57:15","slug":"6-nao-valised-orientiirid-ja-regioonid-suuoone-struktuurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/6-nao-valised-orientiirid-ja-regioonid-suuoone-struktuurid\/","title":{"rendered":"6.  N\u00e4gu ja suu\u00f5\u00f5s"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><strong>Autor:\u00a0 Riina Runnel<\/strong><\/p>\n<p>Hambaarsti t\u00f6\u00f6 ei piirdu ainult hammastega. Sama\u00a0 oluline on j\u00e4lgida ja varakult avastada muutuseid k\u00f5ikjalt n\u00e4o- ja suu\u00f5\u00f5ne piirkonnast.<\/p>\n<p>Kliiniline l\u00e4bivaatus jaguneb mitmeks alaosaks: alustatakse n\u00e4o v\u00e4lisvaatluse ja palpatsiooniga, liigutakse edasi suu\u00f5\u00f5nde ja\u00a0 alles viimases etapis hinnatakse igemete ja hammaste seisundit.<\/p>\n<p>Leidude kirjeldamiseks on oluline teada orientiire ja kirjeldavat terminoloogiat, millest hambaid puudutavat osa on k\u00e4sitletud eelmistes peat\u00fckkides. N\u00fc\u00fcd lisandub n\u00e4o, suu\u00f5\u00f5ne ja hamba kinnituskudede tutvustus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"335\" class=\"alignnone wp-image-134 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Geograafiline keel on sageli esinev kahjutu muutus. Allikas: [val=http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Oral_and_maxillofacial_pathology href=http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Oral_and_maxillofacial_pathology]n\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nagu0.png\" alt=\"Geograafiline keel on sageli esinev kahjutu muutus. Allikas: [val=http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Oral_and_maxillofacial_pathology href=http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Oral_and_maxillofacial_pathology]n\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nagu0.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/nagu0-300x201.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autor:\u00a0 Riina Runnel Hambaarsti t\u00f6\u00f6 ei piirdu ainult hammastega. Sama\u00a0 oluline on j\u00e4lgida ja varakult avastada muutuseid k\u00f5ikjalt n\u00e4o- ja suu\u00f5\u00f5ne piirkonnast. Kliiniline l\u00e4bivaatus jaguneb mitmeks alaosaks: alustatakse n\u00e4o v\u00e4lisvaatluse ja palpatsiooniga, liigutakse edasi suu\u00f5\u00f5nde ja\u00a0 alles viimases etapis hinnatakse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":554,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}