{"id":31,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-ehitus\/"},"modified":"2025-02-17T09:38:52","modified_gmt":"2025-02-17T07:38:52","slug":"hamba-ehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-ehitus\/","title":{"rendered":"Hamba ehitus"},"content":{"rendered":"<p>Hammas koosneb kolmest erinevast k\u00f5vast koest (<strong>email, dentiin ja tsement<\/strong>) ning \u00fchest pehmest koest<strong>\u00a0<\/strong>\u2013<strong> pulp <\/strong>ehk<strong> hambas\u00e4si <\/strong><em>(pulpa dentis)<\/em>, milles on n\u00e4rvid ja veresooned.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"614\" height=\"223\" class=\"alignnone wp-image-130\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Allikas: [val=http:\/\/www.ut.ee\/tervis\/hambad\/p1_1.htm href=http:\/\/www.ut.ee\/tervis\/hambad\/p1_1.htm]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat2b.png\" alt=\"Allikas: [val=http:\/\/www.ut.ee\/tervis\/hambad\/p1_1.htm href=http:\/\/www.ut.ee\/tervis\/hambad\/p1_1.htm]\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat2b.png 614w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/anat2b-300x109.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 614px) 100vw, 614px\"><\/p>\n<p><strong>Email ehk hambavaap <\/strong><em>(enamelum) <\/em>on inimkeha tugevaim kude, mis koosneb emailiprismadest ja katab kogu hamba krooniosa. Emaili paksus on erinev \u2013 k\u00f5ige paksem on see m\u00e4lumispinnal, eriti k\u00f6prudel ning \u00f5heneb k\u00fclgpindadel hambakaela suunas. Kulumise, lahustumise v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel kaotatud email ei taastu.<\/p>\n<p><strong>Dentiin<\/strong> <em>(dentinum)<\/em>, mis moodustab enamuse hambakoest, on sarnane luukoele, kuid ei sisalda rakke ega veresooni. Dentiinis on risti hamba\u00f5\u00f5nega \u00a0<strong>dentiinikanalid ehk -tuubulid, <\/strong>milledes paiknevad odontoblastide j\u00e4tked \u2013 seet\u00f5ttu on dentiin \u00e4rritajatele tundlik. Dentiinil on v\u00f5ime moodustuda uute kihtidena hamba sisemusse, pulbipoolsele pinnale.<\/p>\n<p>Juure pinda katab <strong>tsement<\/strong> <em>(cementum) <\/em>\u2013 j\u00e4medakoelise luuaine kiht. Tsement paikneb \u00f5hukese kihina, mis pakseneb juuretipu pool.<\/p>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Miks muutuvad hambad vahel tundlikuks? <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"P\u00f5hjuseid on mitmeid. Happeliste toitude ja jookide tarvitamisel lahustub eesk\u00e4tt hamba kaela piirkonnas olev \u00f5huke email ja kaitseta j\u00e4\u00e4nud dentiin reageerib \u00e4rritajatele. Sama juhtub ka n\u00e4iteks liiga tugeval harjamisel - juuretsement ei ole tugevuselt v\u00f5rreldav emailiga ja paljastunud hambajuurelt kulub ta kiiresti, j\u00e4ttes taas dentiinikoe kaitseta.\">(Vastus)<\/a><\/h6>\n<h6><strong>\u00dclesanne<\/strong>. Kliinilises t\u00f6\u00f6s on oluline leida hamba v\u00e4rviga sobiv t\u00e4idismaterjali v\u00e4rv, selleks tuleb teada mis hambale v\u00e4rvuse annab. Loe hambakudede l\u00fchikest iseloomustust \u00a0<a href=\"http:\/\/kiku.hambaarst.ee\/suukool\/40283\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/kiku.hambaarst.ee\/suukool\/40283<\/a>\u00a0 (sealt otsi 4.\u00f5ppet\u00fckk Hammaste ehitus) ja leia vastus k\u00fcsimusele: mis m\u00e4\u00e4rab hammaste v\u00e4rvuse?<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hammas koosneb kolmest erinevast k\u00f5vast koest (email, dentiin ja tsement) ning \u00fchest pehmest koest\u00a0\u2013 pulp ehk hambas\u00e4si (pulpa dentis), milles on n\u00e4rvid ja veresooned. Email ehk hambavaap (enamelum) on inimkeha tugevaim kude, mis koosneb emailiprismadest ja katab kogu hamba krooniosa. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":613,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/613"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}