{"id":27,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/oklusioonitasapinnad\/"},"modified":"2024-04-10T17:11:48","modified_gmt":"2024-04-10T14:11:48","slug":"oklusioonitasapinnad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/oklusioonitasapinnad\/","title":{"rendered":"Oklusioonitasapinnad"},"content":{"rendered":"<p><strong>Oklusiooni <\/strong>ehk<strong> sulguse<\/strong> <em>(occlusio) <\/em>all m\u00f5eldakse vastasl\u00f5ualuude hammaste vahelist kontakti \u2013 nii siis kui kontakt hammaste vahel on maksimaalne (tsentraalne oklusioon) kui l\u00f5ua liikumise ajal.<\/p>\n<p>Hammaste <strong>oklusioonitasapind<\/strong> ei ole lame, seda iseloomustavad kaks erinevat kaardus joont \u2013 <strong>Spee ja Wilsoni k\u00f5verad<\/strong>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"516\" height=\"222\" class=\"alignnone wp-image-124 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Allikas: [val=http:\/\/www.intelligentdental.com\/2012\/05\/06\/curve-of-spee\/ href=http:\/\/www.intelligentdental.com\/2012\/05\/06\/curve-of-spee\/]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar6.png\" alt=\"Allikas: [val=http:\/\/www.intelligentdental.com\/2012\/05\/06\/curve-of-spee\/ href=http:\/\/www.intelligentdental.com\/2012\/05\/06\/curve-of-spee\/]\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar6.png 516w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar6-300x129.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 516px) 100vw, 516px\"><\/p>\n<p><strong>Spee k\u00f5ver<\/strong> (joonisel A) kulgeb m\u00f5tteliselt m\u00f6\u00f6da alal\u00f5ua m\u00e4lumishammaste oklusaalpinda eest taha suunas, olles sagitaalne oklusioonikurvatuur. Alumise hambakaare v\u00f5ib jagada kolmeks segmendiks, mille koronaalne tasapind on kaardus joon, mis:<\/p>\n<ul>\n<li>t\u00f5useb kumeralt eeshammaste osas, kaniinist alates;<\/li>\n<li>keskmises osas kulgeb kaniini distaalsest servast kuni esimese j\u00e4\u00e4vmolaari mesiobukaalse k\u00f6bruni sirgelt;<\/li>\n<li>sealt edasi, tagumises segmendis, t\u00f5useb taas ja ideaalis l\u00e4bib m\u00f5tteliselt alaloualiigese p\u00e4hiku.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Alal\u00f5uas on Spee kurv n\u00f5gus, \u00fclal\u00f5uas kumer.<\/p>\n<p><strong>Wilsoni k\u00f5ver<\/strong> (joonisel B) on kaarduv transversaalne oklusioonikurvatuur, mis kulgeb frontaaltasapinnas U-kujuliselt l\u00e4bi m\u00e4lumishammaste bukaalsete ja lingvaalsete k\u00f6brutippude. Alal\u00f5uas on see kurv n\u00f5gus, \u00fclal\u00f5uas aga kumer.<\/p>\n<p>* Hammaste kulumisel (vanusega, hammaste krigistamisel, valehambumuse vms puhul) muutuvad eelnimetatud kurvid lamedamaks, tasapinnalisemaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Oklusiooni ehk sulguse (occlusio) all m\u00f5eldakse vastasl\u00f5ualuude hammaste vahelist kontakti \u2013 nii siis kui kontakt hammaste vahel on maksimaalne (tsentraalne oklusioon) kui l\u00f5ua liikumise ajal. Hammaste oklusioonitasapind ei ole lame, seda iseloomustavad kaks erinevat kaardus joont \u2013 Spee ja Wilsoni &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":458,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}