{"id":26,"date":"2024-04-04T00:17:31","date_gmt":"2024-04-03T21:17:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hambakaarte-kuju\/"},"modified":"2024-04-10T17:11:33","modified_gmt":"2024-04-10T14:11:33","slug":"hambakaarte-kuju","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hambakaarte-kuju\/","title":{"rendered":"Hambakaarte kuju"},"content":{"rendered":"<p>Hambad on joondunud teineteise k\u00f5rvale kaarjalt. <strong>Oklusioonijoon<\/strong> jookseb \u00fclal\u00f5uas eeshammaste tsingulumide kohalt ja l\u00e4bi tagumiste hammaste tsentraalsete lohkude; alal\u00f5uas aga l\u00e4bi intsisiivide l\u00f5ikeservade ja piki tagumiste hammaste bukaalseid k\u00f6pre.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"293\" height=\"229\" class=\"alignnone wp-image-123 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Sinine joon m\u00e4rgib oklusioonijoone asukohta alumistel, punane joon \u00fclemistel hammastel.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar.png\" alt=\"Sinine joon m\u00e4rgib oklusioonijoone asukohta alumistel, punane joon \u00fclemistel hammastel.\"><\/p>\n<p>Hambakaarte kujud on \u00fcla- ja alal\u00f5uas erinevad. <strong>\u00dclemine hambakaar<\/strong> on veidi suurem, laiem ja pikem kui alumine, j\u00e4\u00e4vhammaskonnas oklusaaltasapinnast vaadatuna (pool)ellipsoidne, <strong>alumine kaar<\/strong> aga teravam, parabooli kujuline.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"434\" height=\"272\" class=\"alignnone wp-image-118 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Frasaco mudel\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar1.png\" alt=\"Frasaco mudel\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar1.png 434w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar1-300x188.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 434px) 100vw, 434px\"><\/p>\n<p>\u00dclemine hambakaar on suurem eesk\u00e4tt suuremate ja laiemate \u00fclemiste intsisiivide arvelt.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"220\" height=\"179\" class=\"alignnone wp-image-119\" style=\"float: right; margin-left: 20px; margin-right: 20px;\" title=\"hambakaar2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar2.png\" alt=\"hambakaar2.png\">J\u00e4lgi esihammaste hambakroonide kuju \u2013 need on nii ristl\u00f5ikes kui eestvaates kolmnurksed. Seet\u00f5ttu on <strong>hammastevaheline ehk interdentaalruum<\/strong> lingvaalsel avaram ja labiaalsel ahtam. Samuti on interdentaalruum avaram gingivaalsel, kuid normaalselt t\u00e4idab hammaste vahele j\u00e4\u00e4vat kolmnurkset ala igemepapill.<\/p>\n<p>Fotol on n\u00e4ha alumiste intsisiivide \u00fcmber kadunud igemepapill, mis j\u00e4tab hammaste vahele ebaesteetilised t\u00fchikud, mustad kolmnurgad.<\/p>\n<p><strong>Proksimaalsed kontaktpunktid<\/strong> paiknevad pigem labiaalsemal ja bukaalsemal ning k\u00f5rgemal \u2013 eestvaates keskmise ja intsisaalse kolmandiku piiri, tagumistel hammastel oklusaalse ja keskmise kolmandiku piiril.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"322\" class=\"alignnone wp-image-120 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Kontaktpunktid oklusaalses vaates\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar3.png\" alt=\"Kontaktpunktid oklusaalses vaates\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar3.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar3-300x231.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/p>\n<h5 style=\"text-align: center;\"><\/h5>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"500\" height=\"393\" class=\"alignnone wp-image-121 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Kontaktpunktid vestibulaarselt vaadatuna. Allikas: [val=http:\/\/what-when-how.com\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/tmp182305_thumb.jpg href=http:\/\/what-when-how.com\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/tmp182305_thumb.jpg]n\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar4.png\" alt=\"Kontaktpunktid vestibulaarselt vaadatuna. Allikas: [val=http:\/\/what-when-how.com\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/tmp182305_thumb.jpg href=http:\/\/what-when-how.com\/wp-content\/uploads\/2012\/05\/tmp182305_thumb.jpg]n\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar4.png 500w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar4-300x236.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<p><strong>Piimahammaskonnas<\/strong> on m\u00f5lemad hambakaared <strong>\u00fcmaramad<\/strong>. Kontaktpunktide asemel on neil suurem kokkupuute ala \u2013 <strong>kontaktpinnad<\/strong>.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"393\" class=\"alignnone wp-image-122\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"hambakaar5.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar5.png\" alt=\"hambakaar5.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar5.png 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/hambakaar5-172x300.png 172w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hambad on joondunud teineteise k\u00f5rvale kaarjalt. Oklusioonijoon jookseb \u00fclal\u00f5uas eeshammaste tsingulumide kohalt ja l\u00e4bi tagumiste hammaste tsentraalsete lohkude; alal\u00f5uas aga l\u00e4bi intsisiivide l\u00f5ikeservade ja piki tagumiste hammaste bukaalseid k\u00f6pre. Hambakaarte kujud on \u00fcla- ja alal\u00f5uas erinevad. \u00dclemine hambakaar on veidi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":457,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}