{"id":22,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/vahelduv-hammaskond\/"},"modified":"2024-04-10T17:04:48","modified_gmt":"2024-04-10T14:04:48","slug":"vahelduv-hammaskond","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/vahelduv-hammaskond\/","title":{"rendered":"Vahelduv hammaskond"},"content":{"rendered":"

Sellist olukorda, kus suus on nii piima- kui j\u00e4\u00e4vhambad, nimetatakse vahelduvaks hammaskonnaks<\/strong>.<\/p>\n

Vahelduv hammaskond algab umbes 6.eluaastal kas esimese j\u00e4\u00e4vmolaari v\u00f5i alumise\u00a0 tsentraalse j\u00e4\u00e4vintsisiivi suhu l\u00f5ikumisega ja l\u00f5peb viimase piimahamba \u00e4ra tulemisega umbes 12.-13. eluaastal.<\/p>\n

Tegelikult toimub hammaste vahetumine kahe lainena<\/strong>: esmalt vahetuvad 6\u20268. eluaastal<\/strong> intsisiivid (ja l\u00f5ikub esimene j\u00e4\u00e4vmolaar), siis on paariaastane paus<\/strong> ja seej\u00e4rel vahetuvad k\u00fcllalt l\u00fchikese aja jooksul (umbes 10\u202612. eluaastal<\/strong>) ka piimakaniinid ja -molaarid j\u00e4\u00e4vkaniinide ja -premolaaride vastu.<\/p>\n

Kas tead?<\/strong> Hammaste areng langeb kokku keha intensiivse kasvuperioodidega. Esimese j\u00e4\u00e4vmolaari suhu l\u00f5ikumine on m\u00e4rk lapse kiirest f\u00fc\u00fcsilist arengust enne kooli. Seep\u00e4rast kutsutakse seda hammast vahel ka \u201ckoolilapse hambaks\u201d mis n\u00e4itab lapse koolik\u00fcpsuse saabumist.<\/h6>\n
Pane t\u00e4hele!\u00a0<\/strong>Esimene j\u00e4\u00e4vmolaar l\u00f5ikub piimahammaste taha, hambarea l\u00f5ppu, ilma et \u00fckski piimahammas eemalduks. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b selle hamba l\u00f5ikumine vanemate poolt sageli m\u00e4rkamata ja seda peetakse ekslikult piimahambaks.<\/h6>\n

\"hammaskond3.png\"<\/p>\n

8-aastase lapse \u00fclemine hambakaar (foto on tehtud suupeeglit kasutades). Selles vanuses on vahetunud intsisiivid ning hambarea l\u00f5pus asuvad esimesed j\u00e4\u00e4vmolaarid, mis sarnanevad oma kujult teise piimamolaariga, kuid on veidi suuremad. Kas n\u00e4ed kaniinide tipul kollakat lohku? Tegemist on f\u00fcsioloogilisest kulumisest tingitud dentiini paljastumisega, sellest kollakam v\u00e4rvus.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Fotol on n\u00e4ha samas vanuses lapse hammaste r\u00f6tgen\u00fclesv\u00f5ttel piimamolaarid (vasakpoolne nool), millede all on moodustumas (j\u00e4\u00e4v)premolaaride alged. Samuti on (pildi paremas servas) n\u00e4ha l\u00f5ualuus oleva teise j\u00e4\u00e4vmolaari alge. Suhu on l\u00f5ikunud esimene j\u00e4\u00e4vmolaar (parempoolne nool), mille juured on oma l\u00f5pliku pikkuse saavutanud, kuid juuretippude moodustumine alles kestab (juuretipu piirkonna laiem lehtritaoline osa).
\n<\/span><\/p>\n

\"hammaskond5.png\"Sellel fotol on n\u00e4ha sagedane kaebus, millega lapsevanemad hambaarsti juurde p\u00f6\u00f6rduvad: v\u00e4ikelapsel on suus kaks rida hambaid \u2013 eemaldumata piimaintsisiivid ja nende taha, lingvaalsele, l\u00f5ikunud j\u00e4\u00e4vintsisiivid.<\/p>\n

Kas m\u00e4rkasid, et fotol olevate piimahammaste vahele on tekkinud vahed ehk treemid? Selle p\u00f5hjuseks on laste l\u00f5ualuude intensiivne kasv enne j\u00e4\u00e4vhammaste l\u00f5ikumist \u2013 ettevalmistav periood hammaste vahetumiseks. Selline lisaruum on vajalik laiemate j\u00e4\u00e4vhammaste hambaritta mahutamiseks.<\/p>\n

Kas tead?<\/strong> Vaata eelnevat fotot, mis\u00a0 iseloomustab h\u00e4sti ajutiste ja j\u00e4\u00e4vhammaste erip\u00e4rasid. Milliseid erinevuseid m\u00e4rkad? (Vastus)<\/a><\/h6>\n

Periood, kus piimakaniinid ja -molaarid asenduvad j\u00e4\u00e4vkaniinide ja -premolaaridega, on vajadusel v\u00e4ga sobiv ortodontilise ravi l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Fotol on n\u00e4ha esimestele j\u00e4\u00e4vmolaaridele asetatud v\u00f5rud ja hammastele fikseeritud kaar, mille abil luuakse ruumi palatinaalse asetusega lateraalsetele intsisiividele.<\/p>\n

Kas tead?<\/strong> M\u00f5nikord on ruumi saamiseks vaja m\u00f5ned hambad eemaldada. Vaata fotot \u2013 kas oskad arvata, millised hambad on eemaldatud? (Vastus)<\/a><\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellist olukorda, kus suus on nii piima- kui j\u00e4\u00e4vhambad, nimetatakse vahelduvaks hammaskonnaks. Vahelduv hammaskond algab umbes 6.eluaastal kas esimese j\u00e4\u00e4vmolaari v\u00f5i alumise\u00a0 tsentraalse j\u00e4\u00e4vintsisiivi suhu l\u00f5ikumisega ja l\u00f5peb viimase piimahamba \u00e4ra tulemisega umbes 12.-13. eluaastal. Tegelikult toimub hammaste vahetumine kahe …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":449,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/449"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}