{"id":19,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-numeratsioon\/"},"modified":"2024-04-10T17:09:53","modified_gmt":"2024-04-10T14:09:53","slug":"hammaste-numeratsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hammaste-numeratsioon\/","title":{"rendered":"Hammaste numeratsioon"},"content":{"rendered":"<p>\u00dclemaailmne Hambaarstide \u00dchendus (FDI) soovitab kasutada <strong>kahekohalist s\u00fcsteemi:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>hammaskond jagatakse 4 sektoriks \u2013 \u00a0kaks \u00fclemist ja alumist ning kaks vasakut ja paremat sektorit, millede numeratsioon on piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaskonnas erinev;<\/li>\n<li>hambaid loendatakse mediaalselt distaalsele ehk n\u00e4o keskjoone poolt tahapoole suundudes.<\/li>\n<\/ul>\n<p>J\u00e4\u00e4vhambad:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"575\" height=\"139\" class=\"alignnone wp-image-103 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"num_1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_1.png\" alt=\"num_1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_1.png 575w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_1-300x73.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 575px) 100vw, 575px\"><\/p>\n<p>Ajutised hambad:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"451\" height=\"147\" class=\"alignnone wp-image-104 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"num_2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_2.png\" alt=\"num_2.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_2.png 451w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_2-300x98.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 451px) 100vw, 451px\"><\/p>\n<p>Iga hammast t\u00e4histab kahekohaline kood, kus:<\/p>\n<ul>\n<li>esimene number m\u00e4rgib sektorit (1-4, alustades \u00fclemisest paremast sektorist ja liikudes kellaosuti suunas alla parempoolsesse sektorisse)<\/li>\n<li>teine number m\u00e4rgib hammast (1-8, alustades tsentraalse intsisiiviga ja l\u00f5petades rea viimase hamba, kolmanda molaariga)<\/li>\n<\/ul>\n<p>* seega m\u00e4rgitakse nt \u00fclemine vasakpoolne (j\u00e4\u00e4v)silmahammas numbriga 23, alumine parempoolne teine piimamolaar numbriga 85 jne.<\/p>\n<h6><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong>\u00a0Hambakaart on sinu suhtes nii nagu vaataksid sa teisele inimesele otsa v\u00f5i peeglisse \u2013 vasak ja parem pool on peegelpildis.<\/h6>\n<p>J\u00e4\u00e4vhammaskonna numeratsioon:<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"325\" class=\"alignnone wp-image-105 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"num_3.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_3.png\" alt=\"num_3.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_3.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_3-300x163.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p>Ajutiste hammaste m\u00e4rkimise loogika on sarnane, kuid sektoreid t\u00e4histatakse numbritega 5-8, alustades taas \u00fclemisest parempoolsest sektorist ja liikudes \u00a0p\u00e4rip\u00e4eva alla parempoolsesse sektorisse. Hambaid m\u00e4rgitakse numbritega 1-5, alustades tsentraalsest intsisiivist ja l\u00f5petades teise piimamolaariga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"226\" height=\"335\" class=\"alignnone wp-image-106 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"num_4.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_4.png\" alt=\"num_4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_4.png 226w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/num_4-202x300.png 202w\" sizes=\"auto, (max-width: 226px) 100vw, 226px\"><\/p>\n<h6><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong>\u00a0<span style=\"line-height: 21px;\">Hamba t\u00e4ielikuks,\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 21px;\">korrektseks kirjeldamiseks<\/span><span style=\"line-height: 21px;\"> nimetatakse:<br>\n\u2013 <\/span><span style=\"line-height: 21px;\">hammaskond (ajutine- ehk piimahammas v\u00f5i j\u00e4\u00e4vhammas)<br>\n<\/span><span style=\"line-height: 21px;\">\u2013 hambakaar (\u00fclemine v\u00f5i alumine)<br>\n<\/span><span style=\"line-height: 21px;\">\u2013 kvadrant (\u00fclemine v\u00f5i alumine, vasak v\u00f5i parem)<br>\n<\/span><span style=\"line-height: 21px;\">\u2013 hamba j\u00e4rjekord v\u00f5i nimetus (tagahammastel esimene, teine, kolmas v\u00f5i intsisiividel tsentraalne, lateraalne) ja hamba t\u00fc\u00fcp (intsisiiv, kaniin, premolaar, molaar.<\/span><\/h6>\n<h6><strong>\u00dclesanne<\/strong>.\u00a0Proovi eeltoodu p\u00f5hjal kokku panna fotol n\u00e4ha oleva murdunud nurgaga hamba t\u00e4ielik, korrektne nimetus.<\/h6>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"350\" height=\"182\" class=\"alignnone wp-image-107 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"yl1-vaike.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/yl1-vaike.jpg\" alt=\"yl1-vaike.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/yl1-vaike.jpg 350w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/yl1-vaike-300x156.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 350px) 100vw, 350px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/yl1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"font-size: x-small;\">Vaata suurelt<\/span><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(Vastus)\" data-content=\"\u00dclemine vasakpoolne tsentraalne j\u00e4\u00e4vintsisiiv.\">(Vastus)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclemaailmne Hambaarstide \u00dchendus (FDI) soovitab kasutada kahekohalist s\u00fcsteemi: hammaskond jagatakse 4 sektoriks \u2013 \u00a0kaks \u00fclemist ja alumist ning kaks vasakut ja paremat sektorit, millede numeratsioon on piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaskonnas erinev; hambaid loendatakse mediaalselt distaalsele ehk n\u00e4o keskjoone poolt tahapoole suundudes. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":455,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/455"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}