{"id":16,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/anomaaliad\/"},"modified":"2024-04-10T16:59:23","modified_gmt":"2024-04-10T13:59:23","slug":"anomaaliad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/anomaaliad\/","title":{"rendered":"Hammaste arvu, suuruse ja kuju anomaaliad"},"content":{"rendered":"

Hammaste arvu anomaaliad:<\/h3>\n

H\u00fcpodontia<\/strong> (hypodontia, <\/em>ka agenesia)<\/em> \u2013 hammaste arv on s\u00fcnnip\u00e4raselt normist v\u00e4iksem.\u00a0Esineb <28 hammast, sest tarkusehammaste puudumist anomaaliaks ei loeta. Tegemist on levinud anomaaliaga, mille esinemissagedus on j\u00e4\u00e4vhammaskonnas 3,5-8% (v\u00e4lja arvatud kolmandad molaarid); ajutises hammaskonnas esineb harva (<1%). K\u00f5ige sagedasem puuduv hammas on kolmandad molaarid, teised premolaarid ja lateraalsed intsisiivid. Hulgaline hammaste puudumine kaasneb enamasti m\u00f5ne s\u00fcndroomiga.<\/p>\n

\"H\u00fcpodontia<\/p>\n

Oligodontia<\/strong> \u2013 s\u00fcnnip\u00e4raselt puuduvaid hambaid on rohkem kui neli.<\/p>\n

Anodontia<\/strong> \u2013 hammaste t\u00e4ielik puudumine.\u00a0Esineb harva, peamiselt ektodermaalse d\u00fcsp\u00fclaasia s\u00fcndroomi korral.<\/p>\n

H\u00fcperdontia<\/strong> (hyperdontia) <\/em>\u2013 hammaste arv on normist suurem.\u00a0Anomaalia \u00fcldine esinemissagedus on 1-3%. Enamasti esineb \u00fcks lisahammas (75-85% juhtudest) mis 90% paikneb \u00fclal\u00f5uas. K\u00f5ige sagedamini asetseb lisahammas \u00fclemiste eeshammaste piirkonnas (mesiodens), sageduselt j\u00e4rgmised on neljandad molaarid ning seej\u00e4rel \u00fclemine paramolaar, alumine premolaar ja \u00fclemine lateraalne intsisiiv. Hulgaliselt lisahambaid v\u00f5ib kaasneda m\u00f5ningate s\u00fcndroomidega.<\/p>\n

\"Mesiodens.<\/p>\n

\u00dclemisel fotol on \u00fclemiste tsentraalsete intsisiivide vahel on n\u00e4ha v\u00e4ikene paaritu hammas \u2013 mesiodens; kaniinide jaoks puudub ruum ja need on hambareast v\u00e4ljapoole nihkunud.<\/p>\n

\"Paramolaar.<\/p>\n

Hammaste suuruse anomaaliad:<\/h3>\n

Mikrodontia<\/strong> (microdontia) <\/em>\u2013 hammas on normist v\u00e4iksem.\u00a0Esinemissagedus ei ole suur, 1-8%. Pigem esineb suhtelist mikrodontiat \u2013 suurema l\u00f5ualuu korral j\u00e4\u00e4vad hammaste vahele vahed ning hambad tunduvad normist v\u00e4iksemad. K\u00f5ige sagedamini esineb mikrodontia \u00fclemistel lateraalsetel intsisiividel ja \u00fclemistel kolmandatel molaaridel.\u00a0K\u00fcllalt sageli esinev koonusekujuline \u00fclemine\u00a0 lateraalne intsisiiv.<\/p>\n

\"Mikrodontia.<\/p>\n

Makrodontia<\/strong> (macrodontia) <\/em>\u2013 hammas on normist suurem.\u00a0Enam esineb suhtelist makrodontiat \u2013 inimestel, kellel on v\u00e4ike l\u00f5ualuu, ei mahu ka normaalsuuruses hambad ritta, vaid kuhjuvad (vt hambumusanomaaliad).<\/p>\n

\"Makrodontia.<\/p>\n

Hammaste kuju anomaaliad:<\/h3>\n

Hamba kuju on indiviidile omane ja hammastel ongi mitmeid anatoomilisi variante.\u00a0Hambad varieeruvad nii laiuse (intsisiivid) kui k\u00f6prude suuruse ja arvu (molaarid, harvem premolaarid) poolest.<\/p>\n

Levinumad kujuanomaaliad:<\/p>\n

Kahestunud hammas.\u00a0<\/strong>V\u00f5ib olla tegemist olukorraga, kus \u00fchest hambaalgmest areneb kaks hammast v\u00f5i kasvavad kaks hammast osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult kokku. Kliiniliselt on hammas normaalsest suurem ja jagab \u00fchist pulbi\u00f5\u00f5nt. Hambakroonil on n\u00e4ha kokkupuutekohal vagu. Esinemissagedus j\u00e4\u00e4vhammaskonnas on k\u00f5rgem (0,1%) kui piimahammaskonnas \u00a0(0,5%). P\u00f5hjuseks peetakse hamba arengu aegset traumat.<\/p>\n

R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel on n\u00e4ha \u00fche juurega, kuid krooni osas kahestunud ajutised lateraalsed intsiivid. L\u00f5ikumata intsiivid on normaalse kujuga.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Kokkukasvanud hamba(juure)d<\/strong>.\u00a0P\u00f5hjuseks peetakse traumat v\u00f5i ruumipuudust v\u00f5i hamba asendianomaaliat. Enam esineb seda tagumises ja \u00fclemises piirkonnas (kokku kasvavad teine ja kolmas molaar). Kui anomaalia j\u00e4\u00e4b r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttel diagnoosimata, v\u00f5ib hamba eemaldamise k\u00e4igus esineda ootamatuid raskusi.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

(Lisa)k\u00f6ber<\/strong>.\u00a0Eeshammastel, enam \u00fclemistel lateraalsetel intsisiividel, v\u00f5ib palatinaalsel pinnal esineda k\u00f6ber, mis ulatub kuni poole hamba k\u00f5rguseni (Taloni k\u00f6ber).<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Lisak\u00f6brud on tavalised ka molaaridel. \u00dclemiste molaaride palatinaalsel poolel asub Carabelli k\u00f6bruna tuntud lisak\u00f6ber. \u00a0Fotol on n\u00e4ha geneetiliselt m\u00e4\u00e4ratud lisak\u00f6pru palatinaalsel ehk suulae poolel nii \u00fclemisel teisel piimamolaaril (hambarea eelviimane hammas) kui esimesel j\u00e4\u00e4vmolaaril (viimane hammas hambareas).<\/p>\n

\"anomaalia91.png\"<\/p>\n

Dens evaginatus<\/strong><\/em>.\u00a0Tuntud ka tsentraalse tuberkulumi ehk keskse k\u00f6brukese nime all, mis paikneb keskses hambavaos. Enim esineb alumistel j\u00e4\u00e4vatel premolaaridel ning enamasti bilateraalselt (ehk kahepoolselt). Harva esinev ja p\u00f5hjus tundub olevat geneetiline.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Dens invaginatus<\/strong><\/em>.\u00a0Kasutatakse ka iseloomustavat v\u00e4ljendit dens in dente<\/em>, t\u00f5lkes \u201chammas hambas\u201d. Tegemist on emaili pinna sissesopistumisega, mille s\u00fcgavus varieerub. Enamasti avastatakse see juhuleiuna r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5ttelt. K\u00f5ige enam esineb see kahepoolselt \u00fclemistelt lateraalsetel intsisiividel.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

Taurodontism<\/strong>.\u00a0Hammas on suurenenud ja samal ajal on suurenenud ka pulbi\u00f5\u00f5s, mis nihutab pulbi\u00f5\u00f5ne p\u00f5hja\u00a0 mitmejuurelistel hammastel apikaalsemale (ehk juuretippude) poole. Esineb peamiselt j\u00e4\u00e4vhammaskonnas ja kaasneb sageli m\u00f5ne s\u00fcndroomiga.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

K\u00f5verdumine<\/strong>.\u00a0Juure k\u00f5verdumine, mille p\u00f5hjuseks on enamasti trauma juure arengu faasis. Sagedamini esineb hammastel, mis on ka enim trauma t\u00f5ttu vigastatavad j\u00e4\u00e4vhambad: \u00fclemised intsisiivid ja seej\u00e4rel alumised intsisiivid. Selline k\u00f5verdunud juur v\u00f5ib raskendada juureravi ja hamba eemaldamist.<\/p>\n

\"Allikas:<\/p>\n

\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hammaste arvu anomaaliad: H\u00fcpodontia (hypodontia, ka agenesia) \u2013 hammaste arv on s\u00fcnnip\u00e4raselt normist v\u00e4iksem.\u00a0Esineb <28 hammast, sest tarkusehammaste puudumist anomaaliaks ei loeta. Tegemist on levinud anomaaliaga, mille esinemissagedus on j\u00e4\u00e4vhammaskonnas 3,5-8% (v\u00e4lja arvatud kolmandad molaarid); ajutises hammaskonnas esineb harva (<1%). …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":444,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}