Hammast ja tema pindasid ning samuti suundi\u00a0 kirjeldatakse sageli ladinakeelse terminoloogiaga.<\/p>\n
Igal hambal on viis pinda <\/strong>(eeshammastel neli pinda ja l\u00f5ikeserv), millel on oma nimetused vastavalt paiknemisele. V\u00e4limine, vestibulaarne <\/strong>ehk suuesikmine pind<\/strong> (facies vestibularis) <\/em>jaguneb omakorda eeshammaste osas huulmiseks pinnaks (facies labialis)<\/em> ja m\u00e4lumishammaste juures p\u00f5skmiseks pinnaks (facies buccalis)<\/em>. Sisemine pind on lingvaalne <\/strong>ehk keelmine pind<\/strong> (facies lingualis)<\/em>.<\/em> \u00dclal\u00f5uas kasutatakse ka m\u00f5istet palatinaalne <\/strong>ehk suulaemine pind<\/strong> (facies palatinalis)<\/em>. Suu keskjoone poole j\u00e4\u00e4b mesiaalne <\/strong>ehk keskjoonmine pind<\/strong> (facies mesialis) <\/em>ning sellest eemale distaalne <\/strong>ehk kaugmine pind <\/strong>(facies distalis)<\/em>. Tagumistel hammastel on lisaks m\u00e4lumis- <\/strong>ehk sulgus- <\/strong>ehk hambumus- <\/strong>ehk oklusioonipind<\/strong> (facies occlusalis seu masticatoria).<\/em><\/p>\n Hammast ja tema pindasid ning samuti suundi\u00a0 kirjeldatakse sageli ladinakeelse terminoloogiaga. Igal hambal on viis pinda (eeshammastel neli pinda ja l\u00f5ikeserv), millel on oma nimetused vastavalt paiknemisele. V\u00e4limine, vestibulaarne ehk suuesikmine pind (facies vestibularis) jaguneb omakorda eeshammaste osas huulmiseks pinnaks …<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":441,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\u00dclesanne<\/strong>. Hambaravi spetsiifikat arvestava terminoloogia \u00f5ppimiseks kasuta \u00f5piobjekti \u201cMeditsiiniline terminoloogia suu\u00f5\u00f5ne ja hammaste asendi kirjeldamisel\u201d https:\/\/dspace.ut.ee\/norepo\/18374\/<\/a>.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"