{"id":14,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-liigid\/"},"modified":"2024-04-10T16:54:19","modified_gmt":"2024-04-10T13:54:19","slug":"hamba-liigid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/hamba-liigid\/","title":{"rendered":"Hammaste liigid"},"content":{"rendered":"<p>Inimesed on heterodondid ehk neil on eri liiki hambaid \u2013 m\u00f5lemas hammaskonnas kolme t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n<p>L\u00f5ikehambad ehk <strong>intsisiivid<\/strong> <em>(dens incisivus <\/em>(ains),<em> dentes incisivi <\/em>(mitm)) on peitlikujulise krooniosaga \u00fchejuurelised eesmised hambad, mis hammustamisel l\u00f5ikavad toitu. Krooni v\u00e4lispind on kumer ja sisepind n\u00f5gus, v\u00e4ikese k\u00f6brukesega. \u00dclemised\u00a0 intsisiivid on m\u00e4rgatavalt suuremad ja neil on selgelt v\u00e4ljendunud nurgatunnus.<\/p>\n<p>Silmahambad ehk <strong>kaniinid<\/strong> <em>(dens caninus, dentes canini)<\/em> on inimesel k\u00f5ige pikema juurega hambad, koonusekujulised, terava tipuga. Huulepoolne pind on kumer, terava kolmnurkse tipuga.<\/p>\n<p><strong>Kas tead?<\/strong>\u00a0 Silmahambad on k\u00f5ige arhailisema kujuga hambad. Kiskjatel on silmahambad eriti v\u00e4ljendunud, neid nimetatakse kihvadeks.<\/p>\n<p>Eespurihambad ehk <strong>premolaarid <\/strong>\u00a0<em>(dentes premolares) <\/em>ja (taga)purihambad ehk <strong>molaarid <\/strong><em>(dentes molares) <\/em>on tagumised k\u00f6brulised hambad, mis peenestavad m\u00e4lumisel toitu.<\/p>\n<p><strong>Premolaarid<\/strong> on enamasti kahe (lingvaalse ja bukaalse) k\u00f6bruga, mille vahel kulgeb otstest kahestuv pikifissuur.<strong> \u00dclemiste premolaaride<\/strong> k\u00f6brud on v\u00f5rdse suuruse ja k\u00f5rgusega, <strong>alumistel <\/strong>on bukaalne k\u00f6ber lingvaalsest suurem ja k\u00f5rgem. V\u00e4lja arvatud \u00fclemine esimene premolaar, millel on kaks juurt, on premolaarid <strong>\u00fchejuurelised<\/strong> hambad.<\/p>\n<p><strong>Molaarid <\/strong>on k\u00f5ige massiivsema krooniga mitmejuurelised hambad. <strong>\u00dclemiste molaaride<\/strong> kroon on l\u00e4bil\u00f5ikes rombikujuline ja selle m\u00e4lumispinnal on H-kujuline fissuurijoonis, mis eraldab kolme vaoga nelja k\u00f6pru. Juuri on \u00fclemistel molaaridel kolm. \u00a0<strong>Alumiste molaaride<\/strong> kroon on ristk\u00fcliku kujuline ja selle m\u00e4lumispinnal on nelja k\u00f6bru vahel\u00a0 +kujuliselt paiknevad piki- ja ristil\u00f5he; juuri on kaks. Alumisel esimesel molaaril on enamasti 5 k\u00f6pru.<\/p>\n<h6><strong>J\u00e4ta meelde!<\/strong> Eeshammastel ja enamusel premolaaridel on <strong>\u00fcks<\/strong> juur, alumistel molaaridel <strong>kaks<\/strong> ja \u00fclemistel molaaridel <strong>kolm<\/strong> juurt (vaata l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/4-hammaste-juurte-ja-juurekanalite-anatoomia\">peat\u00fckk \u201cHammaste juurte ja juurekanalite anatoomia\u201d<\/a>).<\/h6>\n<h6><strong>Kas tead?<\/strong> Hammaste\u00a0juurekanalite arv ei ole alati sama mis juurte arv\u00a0\u2013 \u00fches juures v\u00f5ib paikneda ka mitu kanalit. Seda tuleb alati arvestada endodontilise- ehk juureravi tegemisel \u2013 ravimata j\u00e4\u00e4nud juurekanalis infektsioon p\u00fcsib\u00a0 ja hammas ei tervistu.<\/h6>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimesed on heterodondid ehk neil on eri liiki hambaid \u2013 m\u00f5lemas hammaskonnas kolme t\u00fc\u00fcpi. L\u00f5ikehambad ehk intsisiivid (dens incisivus (ains), dentes incisivi (mitm)) on peitlikujulise krooniosaga \u00fchejuurelised eesmised hambad, mis hammustamisel l\u00f5ikavad toitu. Krooni v\u00e4lispind on kumer ja sisepind n\u00f5gus, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":439,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/439"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}