{"id":13,"date":"2024-04-04T00:17:30","date_gmt":"2024-04-03T21:17:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/5-naokolju-areng-ja-kasv\/"},"modified":"2024-04-11T08:24:37","modified_gmt":"2024-04-11T05:24:37","slug":"5-naokolju-areng-ja-kasv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/5-naokolju-areng-ja-kasv\/","title":{"rendered":"5. N\u00e4okolju areng ja kasv"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\"><strong>Autor:\u00a0 Riina Runnel<\/strong><\/p>\n<p><strong>Pea<\/strong> <em>(caput) <\/em>moodustab vasts\u00fcndinu kehapikkusest 1\/4. Kuigi pea kasvab pikkusesse absoluutarvuliselt 2 korda, siis suhtarvuliselt see v\u00e4heneb, moodustades t\u00e4iskasvanul 1\/7 \u2013 1\/8 keha \u00fcldpikkusest.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"527\" height=\"360\" class=\"alignnone wp-image-86 aligncenter\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Allikas: [val=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Neoteny_body_proportion_heterochrony_human.png href=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Neoteny_body_proportion_heterochrony_human.png]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng1.png\" alt=\"Allikas: [val=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Neoteny_body_proportion_heterochrony_human.png href=http:\/\/commons.wikimedia.org\/wiki\/File:Neoteny_body_proportion_heterochrony_human.png]\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng1.png 527w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng1-300x205.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 527px) 100vw, 527px\"><\/p>\n<p>Pea skeletiline alus jaguneb <strong>n\u00e4o- <\/strong><em>(cranium faciale) <\/em>\u00a0ja <strong>ajukoljuks <\/strong><em>(cranium cerebrale)<\/em>, millede vaheline piir kulgeb ninajuurelt \u00fcle kulmukaare, piki sarnakaart ja kohtub koljup\u00f5himikul. \u00a0Kolju luud on \u00fcksteisega <strong>liikumatus \u00fchenduses, v\u00e4lja arvatud<\/strong> alal\u00f5ualuu, keeleluu ja kuulmeluukesed.<\/p>\n<p>N\u00e4okolju toestab n\u00e4o pehmeid kudesid, meelelundeid ning hingamis- ja seedekulgla algusosasid. <strong>Vasts\u00fcndinu n\u00e4okolju<\/strong> on hammaste ja siinuste puudumise t\u00f5ttu proportsionaalselt tunduvalt v\u00e4iksem kui t\u00e4iskasvanul.\u00a0 Kui <strong>v\u00e4ikelapseeas<\/strong> on \u00fclekaalus <strong>ajukolju kasv<\/strong>, vaheldumisi n\u00e4okolju arenguga,\u00a0 siis <strong>hilisemas perioodis<\/strong> (puberteedieas) toimub peamine kasv\u00a0 <strong>n\u00e4okolju<\/strong> arvel.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"391\" height=\"495\" class=\"alignnone wp-image-87\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"Allikas: [val= http:\/\/www.francecasts.com\/casts\/humans\/cranial\/ href=http:\/\/www.francecasts.com\/casts\/humans\/cranial\/]\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng2.png\" alt=\"Allikas: [val= http:\/\/www.francecasts.com\/casts\/humans\/cranial\/ href=http:\/\/www.francecasts.com\/casts\/humans\/cranial\/]\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng2.png 391w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/114\/areng2-237x300.png 237w\" sizes=\"auto, (max-width: 391px) 100vw, 391px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Autor:\u00a0 Riina Runnel Pea (caput) moodustab vasts\u00fcndinu kehapikkusest 1\/4. Kuigi pea kasvab pikkusesse absoluutarvuliselt 2 korda, siis suhtarvuliselt see v\u00e4heneb, moodustades t\u00e4iskasvanul 1\/7 \u2013 1\/8 keha \u00fcldpikkusest. Pea skeletiline alus jaguneb n\u00e4o- (cranium faciale) \u00a0ja ajukoljuks (cranium cerebrale), millede vaheline &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":12,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/12"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":500,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste_anatoomia_oklusioon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}