Proovi veel!
Ülalõua esimesel molaaril on:
kolm juurt
kaks juurekanalit
kuus pulbisarve
hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju
Leia õige väide:
tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale
primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi
sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele
dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri
Leia igale hambale õige nimetus!
A
alalõua esimene molaar
B
ülalõua lateraalne intsisiiv
C
alalõua teine premolaar
D
ülalõua esimene premolaar
E
ülalõua esimene molaar
F
alalõua esimene premolaar
Istmus on:
teise nimetusega apikaalne delta
piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse
piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi
kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel
alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna
kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud
põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel
foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal
Millest koosneb terve hambapulp?
veresoontest
närvikiududest
kollageenkiududest
mikroobidest
C-kujuline juurekanalisüsteem on:
raske ravida ka kogenud hambaarstil
hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis
anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal
tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem
Ülalõua lateraalne intsisiiv:
on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv
omab anatoomilisi variatsioone
on reeglina ühe juurega
lõikub suhu 11. eluaastaks
hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla
mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient
pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul
pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest
Ülalõua esimese premolaari:
juurekanaleid on 2-3
juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks
pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal
bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne