Proovi veel!
C-kujuline juurekanalisüsteem on:
tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem
anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal
raske ravida ka kogenud hambaarstil
hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis
Leia õige väide:
pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul
pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest
mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient
hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla
Ülalõua esimesel molaaril on:
kuus pulbisarve
hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju
kolm juurt
kaks juurekanalit
Istmus on:
kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel
teise nimetusega apikaalne delta
piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi
piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse
sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele
tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale
primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi
dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri
foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal
põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel
kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud
alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna
Leia igale hambale õige nimetus!
A
alalõua esimene molaar
B
ülalõua lateraalne intsisiiv
C
alalõua esimene premolaar
D
ülalõua esimene premolaar
E
ülalõua esimene molaar
F
alalõua teine premolaar
Millest koosneb terve hambapulp?
närvikiududest
mikroobidest
kollageenkiududest
veresoontest
Ülalõua lateraalne intsisiiv:
lõikub suhu 11. eluaastaks
on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv
on reeglina ühe juurega
omab anatoomilisi variatsioone
Ülalõua esimese premolaari:
juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks
juurekanaleid on 2-3
pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal
bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne