Proovi veel!
Ülalõua lateraalne intsisiiv:
on reeglina ühe juurega
lõikub suhu 11. eluaastaks
on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv
omab anatoomilisi variatsioone
Ülalõua esimesel molaaril on:
kolm juurt
kaks juurekanalit
kuus pulbisarve
hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju
Leia igale hambale õige nimetus!
A
alalõua esimene molaar
B
ülalõua lateraalne intsisiiv
C
alalõua esimene premolaar
D
ülalõua esimene premolaar
E
ülalõua esimene molaar
F
Leia õige väide:
tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale
sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele
primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi
dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri
C-kujuline juurekanalisüsteem on:
tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem
hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis
raske ravida ka kogenud hambaarstil
anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal
alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna
kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud
põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel
foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal
Millest koosneb terve hambapulp?
veresoontest
närvikiududest
mikroobidest
kollageenkiududest
Ülalõua esimese premolaari:
juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks
juurekanaleid on 2-3
bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne
pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal
mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient
pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest
pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul
hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla
Istmus on:
piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse
piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi
teise nimetusega apikaalne delta
kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel
