Proovi veel!
Ülalõua esimese premolaari:
pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal
juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks
bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne
juurekanaleid on 2-3
Istmus on:
teise nimetusega apikaalne delta
kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel
piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi
piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse
Leia igale hambale õige nimetus!
A
alalõua esimene premolaar
B
ülalõua lateraalne intsisiiv
C
ülalõua esimene premolaar
D
E
ülalõua esimene molaar
F
alalõua teine premolaar
Leia õige väide:
mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient
pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest
hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla
pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul
Ülalõua esimesel molaaril on:
hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju
kaks juurekanalit
kolm juurt
kuus pulbisarve
Millest koosneb terve hambapulp?
kollageenkiududest
veresoontest
närvikiududest
mikroobidest
tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale
sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele
primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi
dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri
C-kujuline juurekanalisüsteem on:
tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem
anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal
raske ravida ka kogenud hambaarstil
hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis
Ülalõua lateraalne intsisiiv:
lõikub suhu 11. eluaastaks
on reeglina ühe juurega
on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv
omab anatoomilisi variatsioone
alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna
kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud
foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal
põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel