![\"Smile\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/piimahammastega_smile.png\" "\\"piimahammastega_smile.png\\"")
Selles vanuses laps peseb k\u00fcll ise hea meelega oma hambaid, kuid lapsevanemad peavad p\u00e4rast pesemist hindama tulemust ning kiitma last, kui t\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti tehtud. Vajadusel tuleb last hammaste puhastamisel abistada.\n<\/p>\n\n\tSelles vanuses laps peseb k\u00fcll ise hea meelega oma hambaid, kuid lapsevanemad peavad p\u00e4rast pesemist hindama tulemust ning kiitma last, kui t\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti tehtud. Vajadusel tuleb last hammaste puhastamisel abistada.\n<\/p>\n
\n\tEsimene j\u00e4\u00e4vpurihammas l\u00f5ikub suhu 5.-6. eluaastal hambakaare l\u00f5ppu ja sageli peavad lapsevanemad seda hammast ekslikult piimahambaks, sest \u00fchtegi piimahammast pole \u00e4ra tulnud.\n<\/p>\n
\n\tLisaks uurige:\n<\/p>\n
\n\tKui lapsel on terved piimahambad, siis\n<\/p>\n
![\"Info\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/icon_tahelepanu.png\" "\\"icon_tahelepanu.png\\""){kind=icon}
Terved piimahambad suus hoiavad ruumi j\u00e4\u00e4vhammastele.\n\tV\u00f5tke laps oma hambaarsti juurde kaasa, et ta harjuks hambaarstiga ja n\u00e4eks, mida seal tehakse. Enne hambaarsti juurde minekut p\u00fc\u00fcdke lapsele selgitada, mida seal tehakse. N\u00e4iteks vaadatakse peegliga hambaid. \u00c4rge tekitage ise lapses hirmu s\u00f5nadega: \u201c\u00c4ra karda, ta ei tee haiget.\u201d See on hoiatus, et hambaarst v\u00f5ib haiget teha ja nii hakkab laps kartma. Lapse hambaid oleks hea n\u00e4idata hambaarstile kaks korda aastas.\n<\/p>\n
\n\tTermin \u201eadenoidid\u201d (adenoides) t\u00e4histab adenoidseid vohandeid ehk l\u00fcmfoepiteelkoe suurenemist ninaneelus e suurenenud neelumandlit. Neelumandel areneb v\u00e4lja 7. lootekuu jooksul ja v\u00f5ib suureneda 5.-7. eluaastani, t\u00e4ites kogu ninaneeluvalendiku. Seej\u00e4rel, 13.-14. eluaastaks, neelumandel j\u00e4rk-j\u00e4rgult taandareneb ja ninaneel avardub. L\u00fcmfoepiteelkoe vohandeid esineb harva ka t\u00e4iskasvanutel, olles \u00fcheks HIV-nakkuse varaseks tunnuseks.\n<\/p>\n
\n\tAdenoidid lapseeas v\u00e4ljenduvad suuhingamisega kompenseeritud \u00fclemiste hingamisteede stenoosina, mida kas ei m\u00e4rgata \u00fcldse v\u00f5i mille tegelikku p\u00f5hjust ei kahtlustata. Adenoidide t\u00fcsistused v\u00e4ljenduvad mitmeti. M\u00e4dat\u00fcsistuste korral annab antibakteriaalne ravi n\u00e4ilise, ajutise tulemuse, mist\u00f5ttu pahatihti piirdutakse s\u00fcmptomaatilise raviga ja haiguse retsidiveerumist v\u00f5i krooniliseks muutumist seostatakse kas ravimi ebapiisava kasutusaja v\u00f5i bioloogilise ebaefektiivsusega. Sellest tuleneb ka adenoidide olemasolu alahindamine ning haigetele lastele etiopatogeneetilise ravi m\u00e4\u00e4ramata j\u00e4tmine.\n<\/p>\n
\n\tT\u00fcsistumata adenoidid lapseeas v\u00e4ljenduvad j\u00e4rgmiste s\u00fcmptomitena:\n<\/p>\n
\n\tK\u00f5ik need s\u00fcmptomid avalduvad kliiniliselt varjatud kujul. Suu minimaalne avatus 1-2 mm on t\u00e4iesti piisav \u00fclemiste hingamisteede stenoosi kompenseerimiseks ja nohisemise kaotamiseks, kuid sellest ei piisa, et lapsevanem m\u00e4rkaks mittef\u00fcsioloogilist hingamist. Nasaalne k\u00f5ne on samuti varjatud, sest varases staadiumis avaldub see vaid \u00fcksikute h\u00e4\u00e4likute v\u00e4heses moondumises, millele hiljem, logopeedilise h\u00e4ire s\u00fcvenemisel, omistatakse vaid isikup\u00e4rasuse t\u00e4hendus. Lapse norskamine kui haigusliku seisundi v\u00e4ljendus ning selle tingitus adenoididest ei ole samuti leidnud k\u00fcllaldast t\u00e4helepanu ega arusaamist, mist\u00f5ttu adenoidide kindlakstegemine ka selle s\u00fcmptomi p\u00f5hjal on komplitseeritud. Seega ei ole adenoidide s\u00fcmptomid, samuti adenoidide lokaalsed t\u00fcsistused alati aluseks laste suunamisel konsultatsioonile k\u00f5rva-nina-kurguarsti juurde.\n<\/p>\n
\n\tT\u00fc\u00fcpilisemaks adenoidide lokaalseks t\u00fcsistuseks on p\u00f5letiku \u2013 adenoidiidi \u2013 lisandumine , v\u00e4ljendudes lapseea kroonilise ja\/v\u00f5i retsidiveeruva nohuna. Pidev v\u00f5i sage nohu lapsel simuleerib k\u00fclmetushaigust v\u00f5i viirusinfektsiooni. Kodus r\u00e4\u00e4gitakse siis n\u00f5rga tervisega lapsest, mis t\u00e4hendab lapse ilmaj\u00e4tmist k\u00f5igist karastuslikest ning kehalistest harjutustest, mis v\u00f5iksid ja peaksid tema vastupanuv\u00f5imet t\u00f5stma. See on periood, mil l\u00e4hedased p\u00fc\u00fcavad anda lapsele magusat s\u00fcsivesikuterikast toitu, vaesestades sellega nii lapse dieeti kui ka isu, mille tagaj\u00e4rjel patoloogilised muutused aina s\u00fcvenevad ning arsti n\u00f5uannet vajatakse enamasti muude elundite p\u00f5letikulist laadi t\u00fcsistuste t\u00f5ttu.\n<\/p>\n
\n\tAdenoidide t\u00fcsistused muudes elundites tekivad lapseeas obstrueeriva ja infektsioosse mehhanismi pikaajalise koostoimimise tagaj\u00e4rjel ja v\u00e4ljenduvad j\u00e4rgmiste terviseh\u00e4iretena:\n<\/p>\n
\n\tEt k\u00f5ik eespool toodud terviseh\u00e4ired lastel seostuvad adenoididega, on p\u00f5hjuse varane avastamine koos j\u00e4rgneva diagnoosimise ja adenoidide eemaldamisega h\u00e4davajalik nii lapse tervise kui ka lapsevanemate normaalse t\u00f6\u00f6h\u00f5ive tagamiseks.\n<\/p>\n
\n\t\u00dclevaade adenoididest on koostatud ajakirjas Eesti Arst ilmunud artikli Adenoidid ja far\u00fcngograafia p\u00f5hjal\n<\/p>\n
\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Selles vanuses laps peseb k\u00fcll ise hea meelega oma hambaid, kuid lapsevanemad peavad p\u00e4rast pesemist hindama tulemust ning kiitma last, kui t\u00f6\u00f6 on h\u00e4sti tehtud. Vajadusel tuleb last hammaste puhastamisel abistada. Esimene j\u00e4\u00e4vpurihammas l\u00f5ikub suhu 5.-6. eluaastal hambakaare l\u00f5ppu ja …<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":58,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/58"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}