{"id":12,"date":"2024-04-04T07:15:27","date_gmt":"2024-04-04T04:15:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/eakale\/"},"modified":"2024-04-04T07:15:34","modified_gmt":"2024-04-04T04:15:34","slug":"eakale","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/eakale\/","title":{"rendered":"Eakale"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" class=\"alignnone wp-image-37\" style=\"width: 150px;height: 150px;margin: 10px;float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/vaur_smile.png\" title=\"vaur_smile.png\" alt=\"Smile\">K\u00f5ik inimesed vananevad ja see on loomulik. Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused. Eaka inimese organismi reaktsioon haigustekitajatele on erinev. Aja jooksul m\u00f5junud tegurite toime kuhjub vanemas eas ja seet\u00f5ttu haigused sagenevad. Eakas inimene ei tule iseendaga h\u00e4sti toime, v\u00f5ib halveneda h\u00fcgieen, ka suu\u00f5\u00f5nes. See soodustab aga kaariese ja hamba kinnituskudede haiguste teket. Vanemad inimesed tarvitavad krooniliste haiguste t\u00f5ttu sagedamini ravimeid, seet\u00f5ttu v\u00f5ib n\u00e4iteks v\u00e4heneda s\u00fcljeeritus, mis on v\u00e4ga ebamugav. V\u00e4hese s\u00fcljeerituse korral v\u00e4heneb hammaste isepuhastumine ja seet\u00f5ttu tekib j\u00e4llegi rohkem hambakaariest ja hammaste kinnituskudede haigusi. L\u00e4hedaste hooleks peaks j\u00e4\u00e4ma eaka inimese viimine hambaarstile.\n<\/p>\n<h3>\n\tEalised muutused suus<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tT\u00e4nap\u00e4eval ei osata t\u00e4pselt eristada f\u00fcsioloogilisest vananemisest tingitud muutusi haiguslikest seisunditest. Sagedasem muutus on hambakoe l\u00e4bipaistvuse v\u00e4henemine ja hambapinna kulumine. Kulunud, \u00f5hema emaili t\u00f5ttu tunduvad hambad ka v\u00e4rvilt kollakamad.<br>Et hamba kinnituskoed v\u00e4henevad, siis ladestub paljastunud hambajuure pinnale rohkem hambakattu, mist\u00f5ttu juurekaariest on vanemas eas rohkem. Vanemas eas esineb ka parodontiiti ehk hammast \u00fcmbritseva koe p\u00f5letikku sagedamini kui nooremas eas. Enamasti on see seotud \u00fcldhaiguste ja organismi immuunseisundiga.\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00f5\u00f5dukas hambak\u00f6prude kulumine on f\u00fcsioloogiline protsess. Kuluvad ka hammaste k\u00fclgmised kontaktpinnad, hammaste vahele v\u00f5ivad tekkida vahed.\n<\/p>\n<p>\n\tSuu\u00f5\u00f5ne muutused haaravad ka s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmeid, alal\u00f5ualiigest, m\u00e4lumislihaseid ja suu limaskesta. Vananemisega kaasneb v\u00e4hene m\u00e4lumislihaste atroofia. Peamine m\u00e4lumisefektiivsuse v\u00e4henemine tuleneb aga hammaste kaotusest v\u00f5i halva kvaliteediga t\u00e4idistest.\n<\/p>\n<p>\n\tNormaalsed f\u00fcsioloogilised muutused suuri funktsionaalseid probleeme suu\u00f5\u00f5nes ei p\u00f5hjusta. Sageli on vananemisega kaasnevate muutuste p\u00f5hjused ebaselged ja vajaksid individuaalseid uuringuid.\n<\/p>\n<h2>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"100\" height=\"99\" class=\"alignnone wp-image-15\" style=\"width: 51px;height: 50px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/icon_tahelepanu.png\" title=\"icon_tahelepanu.png\" alt=\"Info\">Hea suuh\u00fcgieen koos regulaarse professionaalse hooldusega tagab suu\u00f5\u00f5ne hea seisundi ka vanemas eas.<br>\n<\/h2>\n<h3>\n\tKserostoomia<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tKserostoomia on subjektiivne kuivustunne suus. See v\u00e4ljendub alul l\u00fchiajalise, hiljem pideva v\u00e4hese s\u00fcljeeritusena suu\u00f5\u00f5nes.<br>Kserostoomiast annavad m\u00e4rku:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tkaariese intensiivsem teke;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkeelel\u00f5hed ja ketendamine;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvahune s\u00fclg;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thaavandite moodustumine suu\u00f5\u00f5ne limaskestal \u2013 limaskest muutub kahvatuks, \u00f5hukeseks ja kaotab loomuliku v\u00e4rvuse;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tebapiisav s\u00fclje kogunemine suu\u00f5\u00f5nes;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsuu\u00f5\u00f5ne seeninfektsioon;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tvaatepeegli v\u00f5i teiste suu\u00f5\u00f5ne vaatlusinstrumentide kleepumine suu\u00f5\u00f5ne pehmete kudede k\u00fclge;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\traskendatud n\u00e4rimine ja neelatamine;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tf\u00fc\u00fcsiline ebamugavus.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h3>\n\tMis on kserostoomia p\u00f5hjused?<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tKuivustundel suus v\u00f5ivad olla erisugused p\u00f5hjused. N\u00e4iteks veetustumine, erutus v\u00f5i \u00e4ge p\u00f5letikuline haigus. Kuivustunne suus v\u00f5ib tekkida kiiritusravi tagaj\u00e4rjel suu\u00f5\u00f5nev\u00e4hi korral, samuti v\u00f5ivad p\u00f5hjuseks olla mitmesugused haigused (reumaatilised haigused, endokriins\u00fcsteemi, n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja immuuns\u00fcsteemi h\u00e4ired).\n<\/p>\n<p>\n\tSiiski p\u00f5hjustab kuivustunnet suus k\u00f5ige sagedamini ravimite kasutamine.\n<\/p>\n<p>\n\tNende hulka v\u00f5ib arvata j\u00e4rgmised preparaadid:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tvaluvaigistid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tallergiaravimid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tk\u00f5rgverer\u00f5huravimid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tantidepressandid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tdiureetikumid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ts\u00f6\u00f6giisu v\u00e4hendavad vahendid.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h3>\n\tKserostoomia prof\u00fclaktika<br>\n<\/h3>\n<ul>\n<li>\n\t\tKserostoomia prof\u00fclaktikas on suur t\u00e4htsus <strong>s\u00fclje asendajate ja s\u00fclje eritust stimuleerivate vahendite <\/strong>kasutamisel. N\u00e4iteks hapukad maiustused v\u00f5i toiduained (t\u00fckike sidrunit).\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Regulaarne vee kasutamine<\/strong>: limaskesta niiskuse s\u00e4ilitamiseks soovitatakse inimestel, kellel on kuivustunne suus, juua pidevalt v\u00e4ikeste s\u00f5\u00f5mudega vett.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tTuleb <strong>v\u00e4ltida toiduaineid, mis sisaldavad alkoholi, nikotiini ja kofeiini<\/strong>.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Suhkruvaba n\u00e4rimiskumm<\/strong>\u00a0on \u00fcks populaarsemaid ja efektiivsemaid kserostoomia prof\u00fclaktika meetodeid, sest n\u00e4rimiskumm on meeldiv moodus leevendada soovimatut kuivustunnet suus. Lisaks sellele p\u00e4rsib n\u00e4rimiskummi kasutamine ka v\u00f5imalikku hambakaariese teket. N\u00e4rimiskummi soovitatakse kasutada regulaarselt p\u00e4rast toidukorda, kui pole v\u00f5imalust puhastada hambaid fluori sisaldava hambapastaga. Suhkruvaba n\u00e4rimiskummi n\u00e4rimisel suureneb suu kuivustundega patsiendi s\u00fcljeeritus seitse korda.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<strong>Suu professionaalne h\u00fcgieen<\/strong>. Spetsiaalseid suuh\u00fcgieeni protseduure v\u00f5ib teha spetsialist \u2013 hambaarst v\u00f5i suuh\u00fcgienist. Hammaste kaitseks kaariese vastu puhastatakse hambaid fluoriide ja fermente sisaldavate hambapastadega, hambad kaetakse lakkide ja geelidega. Patsiendil endal on tarvis puhastada hambaid v\u00e4hemalt kaks korda p\u00e4evas fluori sisaldava hambapastaga v\u00f5i spetsiaalse suukuivusega patsientidele m\u00f5eldud hambapastaga, n\u00e4iteks <em>Biotene<\/em>.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h3>\n\tHammaste proteesimisest<br>\n<\/h3>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"200\" height=\"198\" class=\"alignnone wp-image-38\" style=\"float: right\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/proteesid.png\" title=\"proteesid.png\" alt=\"Proteesid\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/proteesid.png 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/497\/proteesid-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\">Proteesid muudavad v\u00e4limuse ilusamaks ja s\u00f6\u00f6mise efektiivsemaks.\n<\/p>\n<p>\n\tUurige lisaks:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\ttehiskroon \u2013 <a data-url=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3096\/tehiskroon\" href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3096\/tehiskroon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3096\/tehiskroon<\/a>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tsildprotees \u2013 <a data-url=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3097\/sildprotees\" href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3097\/sildprotees\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3097\/sildprotees<\/a>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tosaline protees ehk partsiaalprotees \u2013 <a data-url=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/35930\/osaline%20protees\" href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/35930\/osaline%20protees\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/35930\/osaline%20protees<\/a>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\timplantaat \u2013 <a data-url=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3089\/implantaat\" href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3089\/implantaat\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/sonastik\/3089\/implantaat<\/a>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttotaalprotees t\u00e4ieliku hambutuse korral \u2013 <a data-url=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/artiklid\/196\/lagunenud-hammaste-ravi-voimalused\/?hi=totaalprotees\" href=\"http:\/\/www.hambaarst.ee\/artiklid\/196\/lagunenud-hammaste-ravi-voimalused\/?hi=totaalprotees\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.hambaarst.ee\/artiklid\/196\/lagunenud-hammaste-ravi-voimalused\/?hi=totaalprotees<\/a>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ik inimesed vananevad ja see on loomulik. Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused. Eaka inimese organismi reaktsioon haigustekitajatele on erinev. Aja jooksul m\u00f5junud tegurite toime kuhjub vanemas eas ja seet\u00f5ttu haigused sagenevad. Eakas inimene ei tule iseendaga h\u00e4sti toime, v\u00f5ib halveneda &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":62,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/62"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hammaste-hooldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}