Eakale

SmileKõik inimesed vananevad ja see on loomulik. Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused. Eaka inimese organismi reaktsioon haigustekitajatele on erinev. Aja jooksul mõjunud tegurite toime kuhjub vanemas eas ja seetõttu haigused sagenevad. Eakas inimene ei tule iseendaga hästi toime, võib halveneda hügieen, ka suuõõnes. See soodustab aga kaariese ja hamba kinnituskudede haiguste teket. Vanemad inimesed tarvitavad krooniliste haiguste tõttu sagedamini ravimeid, seetõttu võib näiteks väheneda süljeeritus, mis on väga ebamugav. Vähese süljeerituse korral väheneb hammaste isepuhastumine ja seetõttu tekib jällegi rohkem hambakaariest ja hammaste kinnituskudede haigusi. Lähedaste hooleks peaks jääma eaka inimese viimine hambaarstile.

Ealised muutused suus

Tänapäeval ei osata täpselt eristada füsioloogilisest vananemisest tingitud muutusi haiguslikest seisunditest. Sagedasem muutus on hambakoe läbipaistvuse vähenemine ja hambapinna kulumine. Kulunud, õhema emaili tõttu tunduvad hambad ka värvilt kollakamad.
Et hamba kinnituskoed vähenevad, siis ladestub paljastunud hambajuure pinnale rohkem hambakattu, mistõttu juurekaariest on vanemas eas rohkem. Vanemas eas esineb ka parodontiiti ehk hammast ümbritseva koe põletikku sagedamini kui nooremas eas. Enamasti on see seotud üldhaiguste ja organismi immuunseisundiga.

Mõõdukas hambaköprude kulumine on füsioloogiline protsess. Kuluvad ka hammaste külgmised kontaktpinnad, hammaste vahele võivad tekkida vahed.

Suuõõne muutused haaravad ka süljenäärmeid, alalõualiigest, mälumislihaseid ja suu limaskesta. Vananemisega kaasneb vähene mälumislihaste atroofia. Peamine mälumisefektiivsuse vähenemine tuleneb aga hammaste kaotusest või halva kvaliteediga täidistest.

Normaalsed füsioloogilised muutused suuri funktsionaalseid probleeme suuõõnes ei põhjusta. Sageli on vananemisega kaasnevate muutuste põhjused ebaselged ja vajaksid individuaalseid uuringuid.

InfoHea suuhügieen koos regulaarse professionaalse hooldusega tagab suuõõne hea seisundi ka vanemas eas.

Kserostoomia

Kserostoomia on subjektiivne kuivustunne suus. See väljendub alul lühiajalise, hiljem pideva vähese süljeeritusena suuõõnes.
Kserostoomiast annavad märku:

  • kaariese intensiivsem teke;
  • keelelõhed ja ketendamine;
  • vahune sülg;
  • haavandite moodustumine suuõõne limaskestal – limaskest muutub kahvatuks, õhukeseks ja kaotab loomuliku värvuse;
  • ebapiisav sülje kogunemine suuõõnes;
  • suuõõne seeninfektsioon;
  • vaatepeegli või teiste suuõõne vaatlusinstrumentide kleepumine suuõõne pehmete kudede külge;
  • raskendatud närimine ja neelatamine;
  • füüsiline ebamugavus.

Mis on kserostoomia põhjused?

Kuivustundel suus võivad olla erisugused põhjused. Näiteks veetustumine, erutus või äge põletikuline haigus. Kuivustunne suus võib tekkida kiiritusravi tagajärjel suuõõnevähi korral, samuti võivad põhjuseks olla mitmesugused haigused (reumaatilised haigused, endokriinsüsteemi, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi häired).

Siiski põhjustab kuivustunnet suus kõige sagedamini ravimite kasutamine.

Nende hulka võib arvata järgmised preparaadid:

  • valuvaigistid;
  • allergiaravimid;
  • kõrgvererõhuravimid;
  • antidepressandid;
  • diureetikumid;
  • söögiisu vähendavad vahendid.

Kserostoomia profülaktika

  • Kserostoomia profülaktikas on suur tähtsus sülje asendajate ja sülje eritust stimuleerivate vahendite kasutamisel. Näiteks hapukad maiustused või toiduained (tükike sidrunit).
  • Regulaarne vee kasutamine: limaskesta niiskuse säilitamiseks soovitatakse inimestel, kellel on kuivustunne suus, juua pidevalt väikeste sõõmudega vett.
  • Tuleb vältida toiduaineid, mis sisaldavad alkoholi, nikotiini ja kofeiini.
  • Suhkruvaba närimiskumm on üks populaarsemaid ja efektiivsemaid kserostoomia profülaktika meetodeid, sest närimiskumm on meeldiv moodus leevendada soovimatut kuivustunnet suus. Lisaks sellele pärsib närimiskummi kasutamine ka võimalikku hambakaariese teket. Närimiskummi soovitatakse kasutada regulaarselt pärast toidukorda, kui pole võimalust puhastada hambaid fluori sisaldava hambapastaga. Suhkruvaba närimiskummi närimisel suureneb suu kuivustundega patsiendi süljeeritus seitse korda.
  • Suu professionaalne hügieen. Spetsiaalseid suuhügieeni protseduure võib teha spetsialist – hambaarst või suuhügienist. Hammaste kaitseks kaariese vastu puhastatakse hambaid fluoriide ja fermente sisaldavate hambapastadega, hambad kaetakse lakkide ja geelidega. Patsiendil endal on tarvis puhastada hambaid vähemalt kaks korda päevas fluori sisaldava hambapastaga või spetsiaalse suukuivusega patsientidele mõeldud hambapastaga, näiteks Biotene.

Hammaste proteesimisest

ProteesidProteesid muudavad välimuse ilusamaks ja söömise efektiivsemaks.

Uurige lisaks:

Eelmine
Järgmine