{"id":19,"date":"2024-04-03T23:07:34","date_gmt":"2024-04-03T20:07:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/norm-piima-ja-vahelduvhammaskonnas\/"},"modified":"2024-04-03T23:08:01","modified_gmt":"2024-04-03T20:08:01","slug":"norm-piima-ja-vahelduvhammaskonnas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/norm-piima-ja-vahelduvhammaskonnas\/","title":{"rendered":"Normaalne hambumus piimahammaskonnas"},"content":{"rendered":"<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p>Kindlasti vaata ka \u00f5pikut \u201eHammaste anatoomia\u201c<\/p>\n<p>Piimahammaskonna perioodis tehakse ortodontilist ravi v\u00e4ga harva, n\u00e4iteks progeense v\u00f5i risthambumuse korral. Piimahammaskonna perioodis on olulisem normaliseerida k\u00f5ik n\u00e4o- l\u00f5ualuude piirkonna funktsioonid ja k\u00f5rvaldada kahjulikud harjumused.<\/p>\n<p><strong>Piimahammaskonna formeerumine<\/strong> algab ligikaudu kuuendal elukuul ja l\u00f5peb kolmandal eluaastal. Hammaste l\u00f5ikumine on v\u00e4ga individuaalne ja poole aasta pikkust k\u00f5ikumist l\u00f5ikumisaegade juures peetakse normaalseks. Piimahammaste juurte formeerumine l\u00f5peb 1\u2013 1,5 aastat p\u00e4rast hamba l\u00f5ikumist.<\/p>\n<p>T\u00fc\u00fcpiline piimahammaste l\u00f5ikumise j\u00e4rjekord on I, II, IV, III, V.<\/p>\n<p>Kolmeaastasel lapsel on hambakaared poolkaarekujulised, hambad paiknevad tihedalt hambakaares, hammaste vahel ei ole vahesid.<\/p>\n<p>Hambumuse m\u00e4\u00e4ramisel piimahammaskonna perioodil vaadatakse sagitaaltasapinnas teiste piimamolaaride distaalsete pindade vahekorda. Normi korral on distaalsed pinnad \u00fches tasapinnas v\u00f5i mediaalse astmega. Viimast peetakse ideaalseks, siis l\u00f5ikub alumine j\u00e4\u00e4vmolaar veidi ettepoole \u00fclemise suhtes ja nende vahekord on kohe normaalne. \u00dclemise piimakaniini tipp asub alumise piimakaniini ja esimese piimamolaari vahel. \u00dclemised intsisiivid on eespool alumisi ja nende vahel on kontakt. Transversaaltasapinnas on \u00fclemine hambakaar alumisest laiem, intsisiivide keskjooned langevad kokku. Vertikaaltasapinnas katavad \u00fclemised intsisiivid alumisi \u00fche kolmandiku krooni pikkuse ulatuses.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmisel joonisel on vasakpoolsel ja keskmisel kujutisel n\u00e4ha normaalse hambumuse tunnused. Parempoolsest kujutisest kujuneb eeldatavasti Angle\u2019i II klassi anomaalia.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"767\" height=\"264\" class=\"alignnone wp-image-65\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv1.png\" title=\"npv1.png\" alt=\"npv1.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv1.png 767w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv1-300x103.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 100vw, 767px\"><\/p>\n<p>Teiste piimamolaaride distaalsed pinnad suunavad esimese j\u00e4\u00e4vmolaari l\u00f5ikumist ja seet\u00f5ttu saame piimahammaskonna perioodis ennustada j\u00e4\u00e4vmolaaride asendit.\u00a0<\/p>\n<p>Hilises piimahammaskonnas tekivad eeshammaste vahele vahed ja ka arenguvahed \u00fclemisest kaniinist ettepoole ja alumisest kaniinist tahapoole. Vt. j\u00e4rgmist joonist.\u00a0<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"344\" height=\"254\" class=\"alignnone wp-image-67\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv3b.png\" title=\"npv3b.png\" alt=\"npv3b.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv3b.png 344w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv3b-300x222.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 344px) 100vw, 344px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><em>Joonis: Aide Eendra<\/em><\/p>\n<p>Vahede tekkimine piimahammaste vahele v\u00f5imaldab suuremate j\u00e4\u00e4vhammaste l\u00f5ikumist \u00f5iges asendis. Vaata j\u00e4rgmist joonist. <strong><span style=\"color: #ff0000\" data-mce-mark=\"1\"><br><\/span><\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"212\" class=\"alignnone wp-image-66\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv4.png\" title=\"npv4.png\" alt=\"npv4.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv4.png 600w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/9\/npv4-300x106.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\"><\/p>\n<p>Pidage meeles, et m\u00f5ni lapsevanem v\u00f5ib teie poole p\u00f6\u00f6rduda kaebusega, et varem olid lapsel v\u00e4ga ilusad hambad, aga n\u00fc\u00fcd on vahed vahel, kas laps vajab ortodontilist ravi. Peate selgitama, et see on normaalne.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Kindlasti vaata ka \u00f5pikut \u201eHammaste anatoomia\u201c Piimahammaskonna perioodis tehakse ortodontilist ravi v\u00e4ga harva, n\u00e4iteks progeense v\u00f5i risthambumuse korral. Piimahammaskonna perioodis on olulisem normaliseerida k\u00f5ik n\u00e4o- l\u00f5ualuude piirkonna funktsioonid ja k\u00f5rvaldada kahjulikud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":145,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambumusanomaalia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}