{"id":264,"date":"2025-03-11T14:49:04","date_gmt":"2025-03-11T12:49:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/?page_id=264"},"modified":"2025-03-18T13:23:48","modified_gmt":"2025-03-18T11:23:48","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | A<\/a> D<\/a> E<\/a> F<\/a> H<\/a> I<\/a> K<\/a> L<\/a> N<\/a> P<\/a> R<\/a> S<\/a> T<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>ABCDE printsiip<\/strong>
kiirabis ja erakorralises meditsiinis kasutusel olev haige k\u00e4sitluse alusp\u00f5him\u00f5te patsiendi seisundi hindamiseks ja esmaseks k\u00e4sitluseks. A \u2013 taga avatud hingamisteed B \u2013 vajadusel lisahapnik ja ventilatsioon C \u2013 veetustumise korral infusioon (kristalloid) D \u2013 hinda teadvust (GCS) E \u2013 febriilse temperatuuri korral antip\u00fcreetiline ravi.<\/div><\/div>
<\/a>ASD<\/strong>
(Academy for Sports Dentistry) - Spordihambaarstide Akadeemia, mis tegeleb spordiga seotud hambavigastuste ennetamise ja ravisoovituste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega.<\/div><\/div>
<\/a>Alveolaarluu<\/strong>
luustruktuur, milles asuvad hambasombud ja kuhu hambad kinnituvad.<\/div><\/div>
<\/a>Alveolaarmurd<\/strong>
alveolaarluu murd, mis v\u00f5ib kaasneda hambatraumadega ja m\u00f5jutada hamba p\u00fcsivust (stabiilsust).<\/div><\/div>
<\/a>Alveool<\/strong>
hambasomp ehk \u00f5\u00f5nsus l\u00f5ualuus, milles paikneb hambajuur.<\/div><\/div>
<\/a>Ank\u00fcloos<\/strong>
luu ja hambajuure kokkukasv, hambajuure asendumine luukoega.<\/div><\/div>
<\/a>Antibiootikum<\/strong>
ravim, mis p\u00e4rsib mikroobide elutegevust v\u00f5i surmab neid.<\/div><\/div>
<\/a>Aspiratsiooni kahtlus<\/strong>
seisund, kus hambakild v\u00f5ib olla sattunud hingamisteedesse, mist\u00f5ttu v\u00f5ib olla vajalik rindkere r\u00f6ntgenuuring.<\/div><\/div>
<\/a>Avulsioon<\/strong>
hamba t\u00e4ielik eemaldumine hambasombust trauma tagaj\u00e4rjel.<\/div><\/div>
<\/a>Dislokatsioon<\/strong>
hamba nihkumine algsest asendist trauma t\u00f5ttu.<\/div><\/div>
<\/a>Ekstrusioon<\/strong>
osaline hamba eemaldumine hambasombust, hammas on nihkunud v\u00e4ljapoole ja paistab suus pikem kui k\u00f5rvalhambad.<\/div><\/div>
<\/a>Email<\/strong>
hambaemail ehk hambavaap on inimkeha tugevaim kude, mis koosneb emailiprismadest ja katab kogu hamba krooniosa. Emaili paksus on erinev \u2013 k\u00f5ige paksem on see m\u00e4lumispinnal ning \u00f5heneb k\u00fclgpindadel hambakaela suunas. Kulumise, lahustumise v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel (n\u00e4iteks trauma t\u00f5ttu) kaotatud email ei taastu.<\/div><\/div>
<\/a>Emailimurd<\/strong>
hambatrauma t\u00fc\u00fcp, kus kahjustub ainult hamba emailikiht.<\/div><\/div>
<\/a>Fuji IX<\/strong>
klaasionomeertsement, mida kasutatakse liikuvate hammaste ajutiseks stabiliseerimiseks hambatrauma korral.<\/div><\/div>
<\/a>F\u00fcsioloogiline lahus<\/strong>
vereplasmale l\u00e4hedane soola v\u00f5i sooli sisaldav vesilahus, mida m\u00fc\u00fcakse apteegis.<\/div><\/div>
<\/a>Hambaalge<\/strong>
arenguj\u00e4rgus hambakude, millest kujuneb v\u00e4lja l\u00f5plik hammas. Hambaalge v\u00f5ib saada kahjustada trauma tagaj\u00e4rjel, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada hamba edasist arengut ja p\u00f5hjustada struktuurimuutusi v\u00f5i hamba arengu peetust.<\/div><\/div>
<\/a>Hambajuure murd<\/strong>
murd, mis h\u00f5lmab hambajuurt ja v\u00f5ib kulgeda erinevas juure tasapinnas.<\/div><\/div>
<\/a>Hambakaitse<\/strong>
abivahend hammaste kaitsmiseks (nt l\u00f6\u00f6kide eest).<\/div><\/div>
<\/a>Hambap\u00f5rutus<\/strong>
trauma, mille korral hammas pole nihkunud ega liikuv, kuid hamba kinnituskude ja hambakude v\u00f5ib olla kahjustatud.<\/div><\/div>
<\/a>Hambatrauma<\/strong>
igasugune mehaaniline vigastus, mis m\u00f5jutab hambaid, igemeid, alveolaarluud v\u00f5i l\u00f5ualuud.<\/div><\/div>
<\/a>Hambumush\u00e4ire<\/strong>
olukord, kus hammaste asend on muutunud, sest muutunud on \u00fche v\u00f5i m\u00f5lema l\u00f5ualuu suurus v\u00f5i asend, mis toob kaasa muutused n\u00e4o kujus ja profiilis v\u00f5i on see tingitud hammaste valest asendist v\u00f5i kuhjumisest (nt hammaste enneaegse kaotuse t\u00f5ttu).<\/div><\/div>
<\/a>IADT<\/strong>
(International Association of Dental Traumatology) - rahvusvaheline hambatraumatoloogia organisatsioon, mis koostab juhiseid hambatraumade k\u00e4sitlemiseks.<\/div><\/div>
<\/a>IASD<\/strong>
(International Academy of Sports Dentistry) - rahvusvaheline spordihambaravi organisatsioon.<\/div><\/div>
<\/a>Intrusioon<\/strong>
hamba nihkumine s\u00fcgavamale alveolaarluusse, hammas paistab k\u00f5rvalhammastest l\u00fchem.<\/div><\/div>
<\/a>Kape<\/strong>
suukaitsevahend, mida kasutatakse spordis hammaste kaitsmiseks.<\/div><\/div>
<\/a>Kloorheksidiin<\/strong>
antimikroobse toimega aine, mille lahust kasutatakse suuvees igemehaiguste ennetamiseks.<\/div><\/div>
<\/a>Kroonimurd<\/strong>
hamba krooniosa kahjustus, mis v\u00f5ib h\u00f5lmata ainult emaili v\u00f5i ulatuda s\u00fcgavamatesse hambakudedesse.<\/div><\/div>
<\/a>Lahastamine<\/strong>
meetod hamba stabiliseerimiseks p\u00e4rast traumat.<\/div><\/div>
<\/a>Lateraalne luksatsioon<\/strong>
hamba nihkumine trauma tagaj\u00e4rjel k\u00fclgsuunas, tihti huulte v\u00f5i keele poole, \u00fcmbritsev alveolaarluu v\u00f5ib olla murdunud.<\/div><\/div>
<\/a>Luksatsioon<\/strong>
\u00fcldm\u00f5iste, mis kirjeldab hamba asendi muutust trauma tagaj\u00e4rjel, n\u00e4iteks intrusioon, ekstrusioon v\u00f5i dislokatsioon.<\/div><\/div>
<\/a>Neuromuskulaarsed haigused<\/strong>
n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja lihaskonnaga seotud haigused, mis p\u00f5hjustavad sarnaseid haigusn\u00e4hte: peamiselt lihasn\u00f5rkus, tundlikkush\u00e4ired.<\/div><\/div>
<\/a>Parodontiit<\/strong>
igemete kroonilist p\u00f5letikulist haigust, mille peamiseks p\u00f5hjuseks on suu\u00f5\u00f5nes elavad mikroorganismid. Samuti on olulisteks haigust esilekutsuvateks faktoriteks p\u00e4rilik eelsoodumus (ehk haiguse esinemine l\u00e4hisugulastel), inimese \u00fcldtervislik seisund (kroonilised haigused nagu diabeet, s\u00fcdame- ja veresoonkonna haigused jt), kahjulikud harjumused (suitsetamine, mokatubakas, alkoholi liigtarbimine jt) ja halb suuh\u00fcgieen. K\u00f5ik eelnimetatud tegurid kiirendavad haiguse v\u00e4ljakujunemist ja halvendavad prognoosi.<\/div><\/div>
<\/a>Periodontaalligament<\/strong>
kollageenist koosnev kiudkude, mille abil hammas kinnitub l\u00f5ualuusse, amortiseerib m\u00e4lumisel tekkivaid j\u00f5ude ja hoiab hammast paigal.<\/div><\/div>
<\/a>Pulp<\/strong>
hamba sees, emaili ja dentiini all, asub pehme kude \u2013 hambapulp, mis koosneb veresoontest, n\u00e4rvikiududest ja sidekoest. See ulatub hambakrooni \u00fclemisest osast juuretippudeni ning on seotud juurt \u00fcmbritsevate kudedega. Pulp vastutab hamba kasvu ja arengu eest.<\/div><\/div>
<\/a>Replantatsioon<\/strong>
trauma t\u00f5ttu v\u00e4lja tulnud hamba tagasi asetamine hambasompu ehk alveooli.<\/div><\/div>
<\/a>Splintimine<\/strong>
hamba fikseerimine p\u00e4rast traumat, et tagada kudede paranemine ja stabiilsus.<\/div><\/div>
<\/a>Subluksatsioon<\/strong>
hambatrauma, mille korral hammas j\u00e4\u00e4b oma kohale, kuid on veidi liikuv ja v\u00f5ib esineda igemete veritsus.<\/div><\/div>
<\/a>ToothSOS<\/strong>
Rahvusvahelise hambatraumatoloogia organisatsiooni mobiilirakendus, mis pakub teadus- ja t\u00f5endusp\u00f5hiseid juhiseid hambatrauma esmaabi kohta.<\/div><\/div>
<\/a>T\u00fcsistunud hambatrauma<\/strong>
hambavigastus, mis h\u00f5lmab pulpi, juuri v\u00f5i \u00fcmbritsevaid kudesid ja vajab keerukamat ravi.<\/div><\/div><\/div><\/div>