{"id":17,"date":"2025-02-13T08:37:36","date_gmt":"2025-02-13T06:37:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/?page_id=17"},"modified":"2025-03-18T13:03:19","modified_gmt":"2025-03-18T11:03:19","slug":"hambatraumade-ennetamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/hambatraumade-ennetamine\/","title":{"rendered":"Hambatraumade ennetamine\u00a0"},"content":{"rendered":"<p>Kuigi hambatraumasid esineb veidi rohkem meeste ja nooremate inimeste seas, m\u00f5jutab hambatraumade teket meie igap\u00e4evane k\u00e4itumine ja sellega seotud tegevused:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Milliseid (ohutus)reegleid j\u00e4rgime \u00fchiselt tegutsedes?\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on meid \u00fcmbritsev keskkond (nt libedad tingimused nagu j\u00e4\u00e4 ja m\u00e4rjad pinnad, lahtised vaibad elamises jne)?\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Millist turvavarustust me erinevate tegevuste juures kasutame?\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on meie keha v\u00f5ime tasakaalu hoida ja kukkumisi v\u00e4ltida?\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on meie riskik\u00e4itumine?\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige sagedamini juhtuvad hambatraumad igap\u00e4evaste tegevuste k\u00e4igus kodus, koolis v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal. Enamus hambatraumasid juhtub pigem siis, mitte sportides. Kukkumised on k\u00f5ige levinum hambatraumade p\u00f5hjus ja nende ennetamine on \u00fclimalt oluline.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcmbritsev keskkond tuleb igas vanuses inimeste kukkumisohu v\u00e4hendamiseks \u00fcle vaadata. Eriti oluline on see v\u00e4ikelaste ja eakate, kuid samuti nende inimeste, kellel on liikumist ja koordinatsiooni m\u00f5jutavad haigusseisundid (nt epilepsia ja ajuhalvatus), puhul. Oluline on kukkumistega seotud ohte teadvustada ja kasutada kukkumiste v\u00e4ltimiseks kaitsevahendeid (nt turvav\u00e4ravad, akna avamise piirajad) v\u00f5i eemaldada toast vabalt liikuvad esemed (nt vaibad).\u202f Vajadusel v\u00f5imaldada eakatele inimestele liikumisabivahendite (nt rulaatorite) kasutamine.\u202f\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vanusest l\u00e4htuvad ennetustegevused\u202f\u00a0<\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik lapsi juhendavad t\u00e4iskasvanud (lapsevanemad, lapsehoidjad, lasteaia\u00f5petajad ja kooli\u00f5petajad) tuleb kaasata hambatraumade alastele koolitustele. Kukkumised on v\u00e4ikelastel hambatraumade tekke peamiseks p\u00f5hjuseks, samuti on see surmavate ja raskete peavigastuste k\u00f5ige levinum p\u00f5hjus. Traumade, sh hambatraumade korral tuleb v\u00e4listada, et trauma tekkep\u00f5hjus on olnud tahtlik tegevus v\u00f5i v\u00e4\u00e4rkohtlemine ja vajadusel sellest seotud asutusi teavitada (lastekaitse, politsei).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatleme l\u00e4hemalt vanusest l\u00e4htuvaid hambatraumade ennetustegevusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>IMIKUD (0-1-AASTASED)<\/strong>\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>t\u00e4iskasvanu poolne j\u00e4relevalve;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>kodu \u201ebeebikindlaks\u201c muutmine (turvav\u00e4ravad, nurgakaitsmed, uksesulgurid);\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ikelastel pole soovituslik kasutada k\u00e4imise abivahendeid v\u00f5i p\u00fcstises asendis ees l\u00fckatavaid m\u00e4nguasju;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ltida tuleb lapse kukkumist voodist, m\u00e4hkimislaualt v\u00f5i diivanilt;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>tagada ohutus toitmisel.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>VARANE LAPSEIGA (1-4-aastased)\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>t\u00e4iskasvanu poolne j\u00e4relevalve;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>ruumide \u201ev\u00e4ikelaste kindlaks\u201c muutmine;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>batuutidega seotud riskide teadvustamine ja ohutuse tagamine;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>kasutada kaitsevarustust: kiivrid jalgratturitel, (elektri)t\u00f5ukeratturitel, rulade ja rulluiskudega s\u00f5itjatel;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>m\u00e4rgata kahjulikke imemisharjumusi (p\u00f6idla imemine, pidev luti imemine, sest need soodustavad hammaste asendimuutust ning suurendavad seel\u00e4bi traumariski;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00f6\u00f6rduda regulaarselt hambaarsti visiidile, vajadusel hambaarsti erakorralisele vastuv\u00f5tule.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong> Selles vanuses tuleb endale teadvustada ja lastele tutvustada liiklus\u00f5nnetuste ja spordiga seotud riske ning hambatraumade v\u00e4ltimise v\u00f5imalusi, sest nii harjuvad lapsed nende soovitustega juba varakult ja kasutavad kaitsevahendeid ka hilisemas eas.\u00a0\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>5-10-AASTASED LAPSED<\/strong>\u202f\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00f5nnetustest tingitud hambatraumade tekke t\u00f5en\u00e4osust suurendab grupis tegutsemine (lasteaias v\u00f5i koolis);\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00e4iskasvanute j\u00e4relevalve ohtlikes kohtades v\u00f5i ohtlike tegevuste ajal;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>kaitsevahendite kasutamine sportlike tegevuste juures;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>hambaarsti vastuv\u00f5tul hinnata lapse hambumust ja seotud riske hambatraumade tekkeks.\u202f\u202f\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong> Hambatraumadest ja \u00fcldisest ohutuse hoidmisest tuleks r\u00e4\u00e4kida otse lastele nii kodus kui ka spordi- ja haridusasutustes, sest nii harjuvad lapsed juba varakult nende soovitustega ja kasutavad kaitsevahendeid ka hilisemas eas. Lisaks on see hea vanus, et tuua lasteni teadmine, mida hambatrauma korral ise teha ja seel\u00e4bi ennast v\u00f5i s\u00f5pru aidata.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>NOORUKID JA NOORED T\u00c4ISKASVANUD (11-25-AASTASED)\u202f\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>f\u00fc\u00fcsilise kontakti v\u00f5imalust igap\u00e4evaelus ja huvitegevuses suurendavad r\u00fchmategevused;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>emotsionaalne intelligentsus v\u00f5ib puududa ja riskik\u00e4itumine v\u00f5ib suureneda, eriti kui see on seotud kiusamisega v\u00f5i kui seda m\u00f5jutavad meeleolu muutvad ained, nagu alkohol ja uimastid;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>noored on iseseisvamad, kuid ei pruugi olla piisavalt teadlikud;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>selles vanuser\u00fchmas esineb rohkem liiklus\u00f5nnetuste v\u00f5i v\u00e4givalla\/r\u00fcnnakutega seotud hambatraumasid;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>hambaarsti poolt on vajalik hinnata hambumust ja seotud riske hambatraumade tekkeks.\u00a0\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong> T\u00e4nap\u00e4eval on noored seotud mitmete tegevustega, mis v\u00f5ivad suurendada hambatraumade tekke t\u00f5en\u00e4osust: t\u00f5ukerattas\u00f5it, rulas\u00f5it, jalgrattas\u00f5it vm sh nendega trikkide sooritamine. Noortele tuleb ohtu teadvustada, innustada neid kaitsevarustust kasutama ja \u00f5petada esmaabiv\u00f5tteid hambatraumade korral. Hambatrauma korral tuleb tuvastada, kas \u00f5nnetus juhtus l\u00e4bi tahtliku v\u00f5i tahtmatu tegevuse.\u202f\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d9525097f1b\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d9525097f1b-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d9525097f1b-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d9525097f1b-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tVaata lisaks: Huuleneedid ja keeleneedid\u00a0\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d9525097f1b-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d9525097f1b-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Huuleneedid ja keeleneedid suurendavad hambatraumade riski: on leitud, et hambatraumad on esinenud 26% huuler\u00f5ngaga ja 46% keeler\u00f5ngaga patsientidest. Hambatraumade v\u00e4ltimise seisukohast pole m\u00f5istlik suupiirkonda augustada\/r\u00f5ngastada, sest needid soodustavad pehmete- ja k\u00f5vakudede kahjustusi.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p><strong>\u00dcLE 26-AASTASED T\u00c4ISKASVANUD\u202f\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Risk hambatraumade tekkeks \u00fcldiselt t\u00e4iskasvanueas v\u00e4heneb.\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Nooremate t\u00e4iskasvanute seas suurendab traumaatiliste hambavigastuste riski kergliiklusvahendite, eriti elektrit\u00f5ukerataste kasutamine.\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Peamiseks p\u00f5hjuseks hambatraumade tekkes on seega liiklus\u00f5nnetused ja vajalik on suurendada t\u00e4iskasvanute liiklusohutusalast teadlikkust.\u202f\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00e4iendavalt suureneb risk hambatraumade tekkeks, kui ilmnevad teatud haigusseisundid, nagu kognitiivsed h\u00e4ired, Alzheimeri t\u00f5bi, dementsus, v\u00e4henenud liikumisv\u00f5ime, f\u00fc\u00fcsiline puue v\u00f5i n\u00e4gemish\u00e4ired.\u202f\u00a0\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Pane t\u00e4hele!<\/strong> Igasugune muutus isiku v\u00f5imekuses teha iseseisvalt otsuseid, kuulda v\u00f5i n\u00e4ha v\u00f5imalikke ohte, suurendab vigastuste tekke t\u00f5en\u00e4osust, v\u00e4lja arvatud juhul, kui v\u00f5etakse kasutusele ohutusmeetmed. J\u00e4relevalve ja f\u00fc\u00fcsilise keskkonna turvalisemaks muutmine aitab neid riske leevendada.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Erivajadusega inimesed<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Inimesed, kellel on f\u00fc\u00fcsiline, arenguline, vaimne, sensoorne, k\u00e4itumuslik, kognitiivne v\u00f5i emotsionaalne seisund, mis n\u00f5uab meditsiinilist\u202f t\u00e4helepanu v\u00f5i sekkumist ja\/v\u00f5i tugiteenuste kasutamist vajavad hambatraumade riski suhtes t\u00e4iendavat hindamist.\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Iga seisund, mis m\u00f5jutab inimese v\u00f5imet m\u00f5ista v\u00f5i s\u00e4ilitada igap\u00e4evaelus ohutust v\u00f5i oskust ohte v\u00e4hendada, v\u00f5ib suurendada hambatraumade ja teiste \u00f5nnetuste tekkeohtu, samuti abi kutsumise ja abi saamise v\u00f5imekust.\u202f\u202f\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>M\u00f5ned seisundid nagu aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire, Downi s\u00fcndroom, epilepsia ning tserebraalparal\u00fc\u00fcs on seotud suurenenud hambatrauma riskiga.\u202f\u202f\u202f\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Erivajadusega inimeste seisukohast on hambatraumade ennetamine v\u00e4ga oluline, sest neile tavap\u00e4rase hambaravi osutamine v\u00f5ib olla raskendatud v\u00f5i v\u00f5imatu.\u202f\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Ennetavad meetmed peaksid keskenduma riskide teadvustamisele ja j\u00e4relvalvele.\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Oluliste neuromuskulaarsete h\u00e4irete v\u00f5i intellektipuudega isikute puhul tuleks kaaluda kaitsevarustuse kasutamist (kiivrid, n\u00e4okaitsmed).\u00a0\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Lisaks n\u00f5uavad teatud terviseseisundid \u2013 n\u00e4iteks hemofiilia, veritsush\u00e4ired ja v\u00e4hiravi saavad patsiendid \u2013 tavap\u00e4rasest erinevat k\u00e4sitlust hambatraumade ennetamisel ja ravis meditsiinipersonali poolt.\u202f\u202f\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuigi hambatraumasid esineb veidi rohkem meeste ja nooremate inimeste seas, m\u00f5jutab hambatraumade teket meie igap\u00e4evane k\u00e4itumine ja sellega seotud tegevused:\u00a0 K\u00f5ige sagedamini juhtuvad hambatraumad igap\u00e4evaste tegevuste k\u00e4igus kodus, koolis v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal. Enamus hambatraumasid juhtub pigem siis, mitte sportides. Kukkumised on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":272,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/272"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/hambatraumad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}