5. Tegevused pärast hambatraumat 

Edasised tegevused pärast hambatraumat sõltuvad vigastuse raskusastmest, trauma tüübist ja sellest, kui kiiresti osutatakse asjakohast ravi. Traumaatiliselt kahjustatud hambad on vastuvõtlikumad korduvatele vigastustele, isegi kui esmane ravi on olnud edukas. Näiteks võib hamba taastamiseks kinnitatud hambafragment uue trauma korral taas lahti tulla või hammas ise uuesti murduda. Traumajärgsetel kuudel on soovituslik hoiduda spordist ja füüsilisest koormusest. Traumajärgne naasmine spordi juurde sõltub vigastuse raskusastmest ja paranemise protsessist. Lõplik otsus peaks toimuma koostöös hambaarstiga ja arvestama täiendavate kaitsevahendite kasutamise vajadust.  

Hambatraumade ravi on enamasti edukas, kuid trauma tagajärjel võivad tekkida mitmed tüsistused. Iga hambatrauma korral ei ole võimalik tüsistuste tekke tõenäosust ja hamba säilitamise võimalikkust ette ennustada. 

Pane tähele! Hambatrauma järgselt on oluline käia järelkontrollides, et jälgida piirkonna paranemist  ning hinnata hamba täiendava ravi vajadust.

Trauma korral hammastele pandud lahas tuleb kindlasti 2-4 nädala jooksul eemaldada. Tavaliselt on järelkontrolli intervallid: 2 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 6 kuud, 1 aasta pärast traumat ning seejärel igal järgneval aastal 5 aasta jooksul. 

Paljud traumaatiliselt kahjustatud hambad vajavad juureravi, sest hambanärv on pöördumatult kahjustunud. Hambad, mis on traumajärgselt nihkunud ehk lukseerunud, vajavad piisavalt aega, et hamba kinnituskude saaks täielikult paraneda (kudede eeldatav paranemisaeg: periodontaalligament 2 nädalat, alveolaarluu 4 nädalat). Vahel võib paranemine võtta aega kauem. Enne seda perioodi ei tohiks patsient naasta aktiivse füüsilise tegevuse juurde, kuna uus vigastus võib oluliselt halvendada paranemise prognoosi. 

Hambatraumaga patsiendid peavad teadma, et piisav paranemisaeg on oluline ja kuidas kaitsta vigastatud hambaid edasiste traumade eest. Väga oluline on hoida head suuhügieeni (täiendavad juhised leitavad: www.suukool.ee) ja kasutada edaspidi kaitsevahendeid hammaste kaitsmiseks. Kuna hambatraumadel võivad olla elukestvad tagajärjed (eriti lastel), on oluline, et inimesed oleksid traumaatilistest hambavigastustest, nende tagajärgedest ning ennetusmeetmetest teadlikud. 

Pane tähele! Hambatrauma järgselt suureneb hambaarsti külastamise vajadus.

Sõltuvalt vigastuse raskusastmest on vajalikud kontrollvisiidid ja täiendav ravi. Oluline on mõista, et vaatamata osutatud esmaabile, ei ole alati võimalik hambaid päästa.   

Kõige sagedasemad hammaste vigastustega kaasnevad tüsistused on: 

• hambavalu, 
• hambanärvi suremine ja juurepõletiku teke, 
• hamba liikuvaks muutumine, 
• hamba värvi muutus, 
• hamba asendi muutus, 
• hamba juure sise- või välispinna sulamine, välispinna asendumine luukoega (anküloos). Hamba anküloos lapsepõlves soodustab lõualuu arengu mahajäämust traumapiirkonnas ja hiljem on vajalik ortodontiline/kirurgiline ravi. 
• hamba arengu peatumine, 
• hamba täielik kaotus, 
• piimahammaste traumade mõju luu sees arenevatele jäävhammastele,
• jäävhammaste lõikumishäired (hammas ei tule õigesti suhu), 
• jäävhammaste arengu peetumine (hammas ei arene täielikult välja), 
• jäävhamba emaili kahjustused (hambakrooni osa on kõrvalhambast erinev).