Sõnastik

kiirabis ja erakorralises meditsiinis kasutusel olev haige käsitluse aluspõhimõte patsiendi seisundi hindamiseks ja esmaseks käsitluseks. A – taga avatud hingamisteed B – vajadusel lisahapnik ja ventilatsioon C – veetustumise korral infusioon (kristalloid) D – hinda teadvust (GCS) E – febriilse temperatuuri korral antipüreetiline ravi.

(Academy for Sports Dentistry) - Spordihambaarstide Akadeemia, mis tegeleb spordiga seotud hambavigastuste ennetamise ja ravisoovituste väljatöötamisega.

luustruktuur, milles asuvad hambasombud ja kuhu hambad kinnituvad.

alveolaarluu murd, mis võib kaasneda hambatraumadega ja mõjutada hamba püsivust (stabiilsust).

hambasomp ehk õõnsus lõualuus, milles paikneb hambajuur.

luu ja hambajuure kokkukasv, hambajuure asendumine luukoega.

ravim, mis pärsib mikroobide elutegevust või surmab neid.

seisund, kus hambakild võib olla sattunud hingamisteedesse, mistõttu võib olla vajalik rindkere röntgenuuring.

hamba täielik eemaldumine hambasombust trauma tagajärjel.

hamba nihkumine algsest asendist trauma tõttu.

osaline hamba eemaldumine hambasombust, hammas on nihkunud väljapoole ja paistab suus pikem kui kõrvalhambad.

hambaemail ehk hambavaap on inimkeha tugevaim kude, mis koosneb emailiprismadest ja katab kogu hamba krooniosa. Emaili paksus on erinev – kõige paksem on see mälumispinnal ning õheneb külgpindadel hambakaela suunas. Kulumise, lahustumise või mõnel muul põhjusel (näiteks trauma tõttu) kaotatud email ei taastu.

hambatrauma tüüp, kus kahjustub ainult hamba emailikiht.

klaasionomeertsement, mida kasutatakse liikuvate hammaste ajutiseks stabiliseerimiseks hambatrauma korral.

vereplasmale lähedane soola või sooli sisaldav vesilahus, mida müüakse apteegis.

arengujärgus hambakude, millest kujuneb välja lõplik hammas. Hambaalge võib saada kahjustada trauma tagajärjel, mis võib mõjutada hamba edasist arengut ja põhjustada struktuurimuutusi või hamba arengu peetust.

murd, mis hõlmab hambajuurt ja võib kulgeda erinevas juure tasapinnas.

abivahend hammaste kaitsmiseks (nt löökide eest).

trauma, mille korral hammas pole nihkunud ega liikuv, kuid hamba kinnituskude ja hambakude võib olla kahjustatud.

igasugune mehaaniline vigastus, mis mõjutab hambaid, igemeid, alveolaarluud või lõualuud.

olukord, kus hammaste asend on muutunud, sest muutunud on ühe või mõlema lõualuu suurus või asend, mis toob kaasa muutused näo kujus ja profiilis või on see tingitud hammaste valest asendist või kuhjumisest (nt hammaste enneaegse kaotuse tõttu).

(International Association of Dental Traumatology) - rahvusvaheline hambatraumatoloogia organisatsioon, mis koostab juhiseid hambatraumade käsitlemiseks.

(International Academy of Sports Dentistry) - rahvusvaheline spordihambaravi organisatsioon.

hamba nihkumine sügavamale alveolaarluusse, hammas paistab kõrvalhammastest lühem.

suukaitsevahend, mida kasutatakse spordis hammaste kaitsmiseks.

antimikroobse toimega aine, mille lahust kasutatakse suuvees igemehaiguste ennetamiseks.

hamba krooniosa kahjustus, mis võib hõlmata ainult emaili või ulatuda sügavamatesse hambakudedesse.

meetod hamba stabiliseerimiseks pärast traumat.

hamba nihkumine trauma tagajärjel külgsuunas, tihti huulte või keele poole, ümbritsev alveolaarluu võib olla murdunud.

üldmõiste, mis kirjeldab hamba asendi muutust trauma tagajärjel, näiteks intrusioon, ekstrusioon või dislokatsioon.

närvisüsteemi ja lihaskonnaga seotud haigused, mis põhjustavad sarnaseid haigusnähte: peamiselt lihasnõrkus, tundlikkushäired.

igemete kroonilist põletikulist haigust, mille peamiseks põhjuseks on suuõõnes elavad mikroorganismid. Samuti on olulisteks haigust esilekutsuvateks faktoriteks pärilik eelsoodumus (ehk haiguse esinemine lähisugulastel), inimese üldtervislik seisund (kroonilised haigused nagu diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused jt), kahjulikud harjumused (suitsetamine, mokatubakas, alkoholi liigtarbimine jt) ja halb suuhügieen. Kõik eelnimetatud tegurid kiirendavad haiguse väljakujunemist ja halvendavad prognoosi.

kollageenist koosnev kiudkude, mille abil hammas kinnitub lõualuusse, amortiseerib mälumisel tekkivaid jõude ja hoiab hammast paigal.

hamba sees, emaili ja dentiini all, asub pehme kude – hambapulp, mis koosneb veresoontest, närvikiududest ja sidekoest. See ulatub hambakrooni ülemisest osast juuretippudeni ning on seotud juurt ümbritsevate kudedega. Pulp vastutab hamba kasvu ja arengu eest.

trauma tõttu välja tulnud hamba tagasi asetamine hambasompu ehk alveooli.

hamba fikseerimine pärast traumat, et tagada kudede paranemine ja stabiilsus.

hambatrauma, mille korral hammas jääb oma kohale, kuid on veidi liikuv ja võib esineda igemete veritsus.

Rahvusvahelise hambatraumatoloogia organisatsiooni mobiilirakendus, mis pakub teadus- ja tõenduspõhiseid juhiseid hambatrauma esmaabi kohta.

hambavigastus, mis hõlmab pulpi, juuri või ümbritsevaid kudesid ja vajab keerukamat ravi.