Hambatraumade korral esmaabi osutamine 

Hambatraumade korral tuleb vigastatule osutada esmaabi, sest tegemist on aegkriitilise seisundiga. Hambatrauma esmaabi tuleb osutada ainult pärast kannatanu üldseisundi hindamist. Välistada tuleb teised tõsised kahjustused (peavigastused, põrutus, närvikahjustused, sisemine verejooks, luumurrud) ja võimalikud kannatanu väärkohtlemise või kuritarvitamise tunnused.

Sageli on abi andmine vajalik õnnetuskohal ja esimeseks abi andjaks võib olla inimene, kellel puudub hambaravialane väljaõpe. Teadmised hambatraumade esmaabist on väga olulised, kuid need on paljude inimeste, sh lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja muu meditsiinipersonali seas seni olnud puudulikud. 2023. aastal Tartu Ülikoolis läbiviidud uuring kehalise kasvatuse ja spordi eriala üliõpilaste seas näitas, et alla poole neist oskaks anda eemaldunud hamba korral korrektset esmaabi. 

Säilita rahu ning uuri, mis on juhtunud, sest õige ja kiire tegutsemine mõjutab hamba püsimajäämist suus. Nii võib hammast ja naeratusi päästa aidata igaüks, kes teab, kuidas õigesti abi anda.

Traumaatiliste hambavigastuste esmaabi on üldiste esmaabi tegevuste (hingamise, verejooksu, närvivigastuste ja luumurdude hindamine) laiendamine. Kiirabis tuleb vastavasisulisel kutsel lähtuda ABCDE printsiibist ning siduda sinna sisse ka hambatrauma käsitlus. Iga hambatrauma korral tuleb tuvastada, kas see on juhtunud läbi õnnetuse (tahtmatu tegevus) või läbi rünnaku (tahtlik tegevus).  

Kõik sündmuskohal tuvastatud kahjustused ja teostatud ravitegevused tuleb dokumenteerida ning võimalikult kiiresti konsulteerida hambaarstiga, kes oskab hambatraumade edasise raviga paremini tegeleda. 

Hambatraumaga kaasnevad sageli ka muud pea- ja kehavigastused, mille korral kutsub patsient või tema lähedane kiirabi, pöördub erakorralise meditsiini osakonda või helistab perearsti nõuandetelefonile – seega puutuvad tervishoiuspetsialistid kokku erinevate hambatraumadega. Hea, kui erakorralise abi osutajad sh kiirabi ja teised meditsiinitöötajad on koolitatud hambatrauma järgselt suusisese läbivaatuse teostamiseks ja trauma ulatuse hindamiseks. Häirekeskuse töötajate puhul on vajalik teadmiste olemasolu, et vajadusel abivajajat telefoni teel nõustada. Loodud õppematerjal neid teadmisi juurde annab.

Oluline on tuvastada, kas tegemist on avulsiooni, dislokatsiooni või hamba kroonimurruga ja kas hambad on liikuvad või häiritud on kokku hammustamine, et seejärel osutada traumast lähtuvat esmaabi.  

Hambatraumade esmaabi on kokkuvõtvalt vajalik kolme tüüpi traumaatiliste hambavigastuste puhul:  

1. Avulsioon – kui hammas on  koos juurega täielikult suust eemaldunud. 
2. Dislokatsioon – kui hammas on oma asendit suus muutnud, kuid ei ole suust eemaldunud. 
3. Kroonimurd – kui eemaldub osa hambakroonist. 

Pane tähele! Lisaks loetletud traumaatilistele hambavigastustele on veel hambatraumasid, mille korral tuleb esimesel võimalusel kontrolliks hambaarsti vastuvõtule pöörduda, kuid need seisundid ei vaja enamasti kiiret esmaabi. Need vigastused on hambapõrutus ja subluksatsioon (hamba kinnituskoe vigastus, mille korral hammas võib olla liikuvam, kuid pole oma asendit muutnud). Vahel võib olla nii, et vigastatul esineb mitmel hambal mitu erinevat hambatraumat ja kiire abi andmine on oluline. Sõltumata hambatraumast soovitame alati esimesel võimalusel hambaarsti vastuvõtule pöörduda, sest ainult hambaarst oskab õigesti hinnata trauma tegelikku ulatust ja sellest tingitud ravivajadust.