Hambatraumad
Enesetest 3
Selleks, et loetu paremini kinnistuks, on Sul võimalus läbida viiest valikvastustega küsimusest koosnev enesetest. Julget pealehakkamist!
- tekib siis, kui jääv- või piimahammas on oma asendit hambakaares muutnud ilma, et hammas oleks täielikult eemaldunud.
- i korral on hammas osaliselt alveoolist välja nihkunud, mistõttu on hammas liikuv ja naaberhammastest pikem. Igemevaos võib sageli esineda veritsust.
- Lateraalse luksatsiooni korral on hammas nihkunud külgsuunas, enamasti huulte või keele poole. Sellel vigastusel on selgelt eristatavad tunnused võrreldes näiteks subluksatsiooniga, mille puhul hammas on veidi liikuv, kuid pole oma asendit muutnud. Tegemist on kõige raskema dislokatsiooni tüübiga.
- Luksatsioontraumaga patsientidel on soovitatav kohe või esimesel võimalusel pöörduda hambaarsti vastuvõtule, süüa pehmet toitu ja hoida suurepärast suuhügieeni. Arst hindab vigastust ning vajadusel stabiliseerib nihkunud hamba.
- Antibakteriaalne ravi on reeglina vajalik dislokatsiooni korral ainult siis, kui traumaga on kaasnenud pehmete kudede vigastus, näiteks igemete rebend või haav. Pehmete kudede vigastus suurendab nakkusohtu, mistõttu on antibiootikumide kasutamine põhjendatud, et vältida võimalikku infektsiooni. Ilma pehmete kudede vigastuseta paraneb hammas reeglina ilma antibakteriaalse ravita.
